Broadbeach vol.2

Mis meil siis vahepeal juhtunud on!?! Olin siin mõned päevad haige, olenemata siinsest soojast kliimast suutsin enda kurgu ära külmetada ja köhisin 3 päeva nagu hobune. Siis kui tüdrukud tööd tegid ja rasket raha koju tõid, lesisin mina voodis pikali ning lugesin raamatut. Käisime paar päeva tagasi ühel laadal, täpsemalt raamatu ja cd- plaatide laadal, kus oli kõik „hea hinnaga”. Leidsin sealt endale ühe raamatu mis tundus huvitav, „Hotel Babylon”. Olen nüüdseks kolmandiku jõudnud läbi lugeda, ei ole väga huvitav.
Tüdrukud nagu ma mainisin teevad tublisti tööd, Karin lausa 2 koha peal! Töötab hommikust lõunani Southport`is asuvas kohvikus ning õhtuti Itaalia restoranis nimega „Salsa” . Salsa`s töötab ka Kairi, kes teeb seal nii hommikusi kui ka õhtusi vahetusi!
Ja kohe varsti hakkan ka mina Salsa`s tööle :) Täna käisin manageri jutul ning õhtust olen sinna tööle oodatud!
Restoran asub meie kodust 200m kaugusel seega on seal väga mugav käia. Õhtuti on seal väga palju rahvast ning tööd jagub kuhjaga. Kuigi see ei ole just unistuste koht kus töötada, st siin leidub edevamaid ning uhkemaid restorani on tähtis see, et rahvast palju käiks, rahvas = tip!!! :)
Intervjuul rääkisin, et oskan kohvi teha, 3 taldrikut kanda, veini avada ning viite lauda korraga teenindada :) Mainisin, et olen Eesti kallimates ja uhkemates restoranides töötanud (Egoist ja Gloria) (tervitused Ormile, Kristile ja Merlele) ning kogemust on ka cateringi alal. Antud restorani külastab päevas 250 – 300 inimest!
Täna käisime Kairiga üle tee asuvas kasiinos. Seal asuvad mitmed restoranid ning me plaanime sinna ka kandideerida, mängida seekord veel ei jõudnud aga nägime mängusaali. Päris muljetavaldav oli, meie Olympic kasiino on ikka poisike selle kõrval. Siin käib väga palju aasia rahvast mängimas, kes on suured mängurid, kõige kõrgemal korrusel pidid olema eraldi lauad suurte mängurite jaoks, kes mängivad ikka miljonite peale. Kui saaks sinna üles restorani tööle oleks vist päris lahe :) Oleks suurele rahale lähemal :)
Ilmadega on viimasel ajal siin jamad lood, nimelt meist 500 – 1000 km üleval pool Frazer Islandil on suured tormid ning inimesi evakueeritakse ja see torm liigub kahtlaselt meie poole. Ookean on tulnud meil juba päris kaugele maismaa poole ning vihma tuleb ka iga päev. Ilm muutub siin 7 – 8 korda päevas. Sajab siis paistab jälle päike jne.
Meie sõber Sam (kes elab meiega koos) tegi üleeile teatavaks, et ta plaanib 2-3 nädala pärast ära koju sõita. Ta elab Saksamaal, Kölnis, ning on siin olnud juba 7 kuud. Õppis siin ülikoolis informaatikat. Alguses oli meil plaan, et elame 4 – kesi siin ning kuskil 3-4 kuud. Aga nüüd kui ta ära läheb, tuleb meil uus korteri kaaslane leida, vastasel juhul lähevad kulutused suuremaks ning seda me ei taha. Ei ole mõtet elamise peale väga suuri kulutusi teha. Tahaks siin elada ja töötada kuskil 3 kuud ning siis edasi liikuda. Selle ajaga peaks välja mõtlema kuhu poole liikuda :) kas üles poole või alla. Mina tahaksin üles liikuda Arilie beachi poole ning Withsunday islandile ja Cairnsi poole. Tahan minna sukelduma Great Barrier Reefile. Ja meie sõbrad elavad Arilie beachil. Tüdrukud tahavad rohkem alla lõunasse minna, Sidney`sse ja Melbourni. Ma ei tahaks nendes linnades väga kaua peatuda, mulle ei paku suured linnad pinget. Sidney`s võiks veel paar nädalat elada, kuna seal on rannad. Samas kui elada paar kolm nädalat kuskil on väga kulukas, sest pead elama hostelites või kui on õnne saaks mõne eestlase juures olla. Eks tulevik näitab kuhu ja millal me liigume, hetkel oleme siin Gold Coastis oma elu ja tegemistega väga rahul ning ei kiirusta kuskile! Meil on siin veel nii palju teha ja käia ning aeg liigub siin eriti kiiresti. Näiteks pole me jõudnud veel mitut ööklubi külastada ning väljas restoranides söömas käia, teemaparkisid külastada ning mitut kohta veel. Nüüd kus kõik tööl käime ei ole materiaalne külg probleem vaid aeg on probleemiks :) Kuidas me leiame kõigile sobiva aja?!? Surfamist tahan ka juba väga proovida aga hetkel on ilmad vähe kehvad selleks.

Jõulud Eesti moodi...

Ootamatult ongi kätte jõudnud jõulud! Erilist jõulutunnet siin olles muidugi ei teki, ei ole külma, lund, pakse riideid ega kuusepuud.
Sellest hoolimata korraldasime oma eestlastest sõpradega suure jõulu söömaaja 24.detsembril. Olime Annese ja Eneli juures ning küpsetasime kalkunit ja seapraadi hapukapsastega. Söök tuli nagu super hea välja!
Magustoiduks oli Eneli valmistatud shokolaadikook. Vaatasime jõulufilme jagasime kingitusi ning nautisime õhtut.
Annese vend Andres ja Kaisa olid ka külas. Kohalikud peavad jõulusid 25-dal ja 26-dal on neil „boxingday” ehk siis saab kingitusi! Meie kui eestlased pidasime tähistasime ikka 24-dal jõulu.
Kairiga sai pikalt arutatud mida üksteisele kinkida ning lõpuks otsustasime, et kingime üksteisele lennupiletid Fijile. Leidsime, et siit saab Fijile väga hea hinnaga ja miks mitte siis nädalake seal olla ja paradiisi nautida. Kairil on veel kindel plaan Uus – meremaal ära käia aga see jääb tõenäoliselt märtsi kuusse, sest hetkel oleme ennast siin Gold Coastil sisse seadnud vähemalt 3 kuuks.
Aastavahetus trügib ka juba täiega peale aga meil pole veel kindlaid plaane tehtud. Alguses oli plaan minna aastavahetust Sidneysse tähistama aga me ei ole üldse ettevalmistusi selleks teinud ja see jääb arvatavasti ära. Mina ise võtaks 2008 a vastu näiteks ookeani kaldal shampust juues, ilutulestikku nautides ja lahedate inimestega koos olles. Suurlinna möll ja pubi ralli ei ole minu maitse.(üks aastavahetus sai seda Prahas tunda)!
Tegime oma siinsetele headele türgi sõpradele ka kingitused ning käisime neil 25.detsembril külas kooki söömas ning juttu ajamas! Kuigi türklased jõule ei pea, oli neil kingituste üle hea meel, kellel ei oleks eks :)!
Ükspäev käis meil Martin (väike Rebane) külas, tegime temaga Surfers Paradises väikse jalutuskäigu ning muljetasime elust – olust. Ta elas kolm nädalat Melbourne`s ja nüüd läks Brisbane` tagasi. Talle meeldis siin väga ning mõtles juba, et tuleb GC elama.
Peeter saatis mulle meili, et on ikka Tasmaanias ja avastab saart ning on sõitnud saare risti põiki läbi ja käinud sadamates tööd otsimas. On tutvunud paljude huvitavate inimestega ja on eluga rahul.

Broadbeach!

Lõpuks ometi oleme saanud oma elamise. Maksime kolmapäeval 1500 $ tagatisraha ära ja kirjutasime lepingule alla. Võtmed saime kätte ning alustasime sissekolimist. Läksime kohe peale asjade lahti pakkimist ookeani äärde, mis asub meist 300 m kaugusel ja rõdult paistab. Käisin ujumas, lained olid võimsad ja surfajaid palju. Käisime veel jäätise kohvikus, mis asub meie kodust üle tee ja võtsime oma lemmik jäätisekokteilid. Nad teevad siin nagu mega head jäätise kokteili. :P Meie lemmik kokteil on valge shokolaadi ja cookies cream`i jäätisega!:)

Õhtul helistas meile üks meie sõber Mitsit, kes oli lubanud meid uue kodu saamise puhul õhtusöögile viia. Ta viis meid restorani nimega La Rustica, see on Türgi – Itaalia restoran, mille omanik on türklane ja tema naine on itaallane. Toidud olid väga maitsvad, sellised kodused. Olles söönud head ja paremat ning joonud piisavalt itaalia õlut läksime õhtusesse Surfersisse jalutama. Mitsit näitas meile populaarsemaid ööklubisid ning baare ja tutvustas meid oma sõpradele. Üks tema sõber, kes oli striptiisi klubi „Cheerleaders” uksehoidja andis meile tasuta piletid ühte kuulsasse ööklubisse nimega „Bedroom”, kus sel õhtul toimus Bikini Missi valimine!!! :)

Mulle see sobis ning otsustasime minna kohalikke kaunitare kaema. Kokku osales 12 kaunitari, kellest 4 olid tõesti kaunid :) (loodan, et Kairi seda ei loe :)) 2 tüdrukut olid õnnelikud silikooni omanikud, kus juures vanust oli neil 18-23! Bikinid olid ka kenad :)
Auhind mille nimel laval ennast näidati oli päris muljet avaldav 15000 $!
Selle raha eest astuks isegi lavale :) Kohe oli mul vaja küsida, et kas järgmine nädal on äkki meeste show :)!! Kahjuks ei ole :) Nii palju, kui ma siin Kairi ja Kariniga olen rääkinud, ütleva nemad, et siin ei ole kenad mehed ei oska vaielda nendega!
Mitsit on meie hea sõber siin, kes on samuti väga abivalmis ning tahab meid kõikjale viia ning põnevaid kohti näidata. Üks päev on meil näiteks plaanis minna maailma kõrgeima korterhoone kõige kõrgemale korrusele ehk 80 korrusele. Maja nimi on Q1! Seal tipus on kohvik ja väike lounge, kus saab väikse suupiste võtta ning vaadet imetleda. Meie sõprade Eneli ja Annese üks sõber omab selles majas 70 korrusel apartementi, selline vahva penthouse pidi olema :)
Mitsit lubas meid viia veel mägedesse kängurusid vaatama ning kalale mootorpaadiga. Kaldast kaugemal pidid olema suuremad kalad :) Saan oma isa siis kadedaks ajada (paps mul kõva kalamees)! Haisid pidi olema väga vahva püüda ja nad pidid maitsvad olema, nii et ootan kalale minekut põnevusega :)
Täna (neljapäeval) käisime Kairiga paaris restoranis ja andsime oma cv-d neile. Tegemist on meie kodu lähedal asuvate populaarsete söögikohtadega. Kui siia tööle saame on väga super, siis ei pea enam pikka maad tööle sõitma ja mõtlema, kuidas õhtul töölt koju saada. Restoran kuhu mina kandideerisin on Yellow Fin, tegemist mereandide restoraniga, kuna mulle hullult meeldivad igasugused mereelukad, oleks seal töötamine nagu ideaalne.

Töö otsingud!

Töö, töö!

Tuleb tunnistada, et ka siin maal tuleb ära elamiseks tööl käia :). Nii ka pidime meie Kariniga miski teenistuse endale leidma. Karin sai hetkel tööle ühte Itaalia restorani ettekandjaks ja seda läbi meie türgi sõprade jälle. Mind kutsuti eelmise nädala lõpus appi Türgi restorani, samasse kus Kairi juba tööl käis. Ja nii oligi eelmine neljapäev minu siin oldud aja esimene tööpäev. Läksime Kairiga koos õhtul tööle, kuna me elame päris kaugel teises linna otsas, võttis bussisõit 45 min aega. Tutvusin kõigi töötajatega, omanikku ja tema poega olin ma juba varem näinud ning ühte köögiabilist. Restoran mulle väga meeldib, väike ja kiire, kliendid on meeldivad ja hindavad teenindust kõrgelt. Töötasime kokku 3 päeva, neljapäev, reede ja laupäev. Õhtul kella 6 kuni 11ni. Siin avatakse paljud restoranid alles õhtul kella 5-6 ajal. Esimesel õhtul oli ca 120 klienti.
Reedel käisin koos Eneli ja Annesega piirkonnas nimega Goomera. Seal asub Gold Coasti suur laevatehas, kus siis hooldatakse ja ehitatakse laevu.
Annes kutsus mind tööle, laeva värvima ja poleerima. Olime hommikul enne 8 kohal ning ootasime millal omanik laeva kohale toob, et siis tõstetakse veest välja, pestakse, viiakse dokki ja siis saame meie hakata poleerima ja põhja värvima. (selline oli siis meie päeva eesmärk ning järjestus). Juhtus aga nii, et laeva omanik helistas ja teatas meile uudise, kütus sai otsa ja ta on meist mõne kilomeetri kaugusel.
Otsisime abi ja läksime ühe kaatriga siis meie laevale järgi, et ta slepis ära sadamasse vedada. Kohale jõudes ja laeva nähes olin kohe suhteliselt kindel, et meie seda laeva küll kuskile vedada ei jõua. Meil oli pisike 5m kaater, laev millest jutt käib oli aga 25m pikk. Ja nii oligi, proovisime küll sleppi võtta aga meie paat vandus alla. Läksime siis tagasi sadamasse ja tellisime puksiiri appi. Kell tiksus ja lõunapaiku jõudis laev puksiiri abil lõpuks sadamasse. Kella 2 päeval saime laeva lõpuks dokki ning hakata puhastama ning värvimiseks ette valmistama. Põhimõtteliselt kaotasime ühe päeva, kuna omanik ei taibanud laeva tankida ja selline elukas võtab kuskil 100 l kütust tunnis. Omanikul oli aga mõistust võtta sellele väiksele sõidule kaasa oma 100 aastane ema ja invaliidist isa kellel puudus üks jalg ning liikus ratastoolis. Mõned inimesed on siin kummalised.
Laupäeva hommikul saime hakata laeva puhastama ja värvima. Veendusin, et tegu on päris raske ning aega nõudva tööga. Värvisin laeva põhja 2h ja selle ajaga sain pool põhja värvitud. Laev on tõsiselt suur, 2 magamistoaga ja suure elutoaga, kapteni sillal olles tundsin, et sellisega võiks sõita küll.
Õhtuks pesin ennast värvist puhtaks tõmbasin viigipüksi ja valge särgi selga ja läksin restorani. Hunt Kriimsilma 9 ametit!
Pühapäeval käisime Annese ja Eneli uues korteris nö. soolaleival. Eneli oli meile maitsva õhtusöögi valmistanud ning veel parema magustoidu.
Korter asub neil Chevron Islandil ning aknast avaneb vaade Surfers Paradise pilvelõhkujatele.
Tööst veel niipalju, et küllaltki raske on leida siin paariks kolmeks kuuks head töökohta. Nädalalõppudel oleme me Kairiga Türgi restorani oodatud aga sellest ei piisa. Tahaks vähemalt 5 päeva nädalas ikka tööd teha. Meil on järgmise aasta alguseks juba suured plaanid tehtud nii et raha tuleb teenida. Nüüd kus tulevad jõulud on restoranides tööd vähem ja eks järgmise aasta alguski ole vaiksem. Siin on jõululaupäev 25.detsember.
Aastavahetust mõtlesime korra Sidneysse tähistama minna aga see on veel alles mõte.
Pilte oleme siin teinud üksjagu aga põhjus miks neid üles ei ole riputanud kuskile on interneti kiiruses. Raamatukogus on meil wifi mis on olenemata asukohast kogu aeg low, seega piltide üleslaadimine võtaks tunde aega. Pisut kannatust veel :)
Kerli küsis, kas ma olen rahul ja õnnelik, et siia nii kaugele tulin ning mis tunded mind valdavad. Vastaks et olen küll rahul ja õnnelik. Koht kus me hetkel oleme on väga lahe ja ilus, meile meeldib ookeani ääres jalutada, huvitavaid linde kohata (eriti nahkhiiri :)) jne. Inimesed on sõbralikud ja heatahtlikud. Oleme kohanud väga toredaid ja huvitavaid inimesi. Me ei osanud ette näha, et elamise leidmine nii keeruliseks kujuneb, kuid põhjus oli mitme erineva teguri kokkulangevuses. Kui ma enne arvasin, et kuskile välisriiki elamine minemine on lihtsalt minemise vaev ja asjad kulgevad sujuvalt ning vaevata siis tegelikult alati nii ei ole. Karinil oli selles suhtes väga lihtne, me olime elamise leidnud ning aitasime vajalikud dokumendid korda ajada, tema sai kohe tööd hakata otsima. Esimene kuu on siin läinud eriti kiiresti, kogu aeg on olnud palju tegemist, tööotsimine, elamise otsimine ja linnaga tutvumine. Nüüd kus oleme endale elamise ja töö leidnud saame hakata ka rohkem lõbutsema ja ringi liikuma. Tahame sõita loodusesse kängurusid ja koaalasid vaatama. Jaanuaris tahame minna kindlasti Seaworld`i, Dreamworld`i, Movieworld`i, ja Wet & Wild`i. Hetkel on nende kohtade piletid väga kallid (ca 65$) aga Jaanuari lõpus lähevad need odavamaks. Hetkel on siin lihtsalt high season.
Kurb on ainult see, et veedame jõulud kodust eemal. Tahaks kodust hanepraadi ja verivorsti ning mulgikapsaid süüa. Perega koos olla ning lumes möllata. Aga nagu ma olen kuulnud on lumega pisut kehvad lood. Loodan siiski, et teil tulevad valged jõulud.
Meil siin tulevad soojad jõulud. Kraadiklaas näitab igapäev 25-30◦, erilist jõulutunnet ei ole :)

Kuu aega Ausis

Tänase seisuga oleme siin olnud juba kuu aega. Nädal Brisbane`s ja kolm nädalat Gold Coastil. Nädalavahetusel puhkasime ja käisime Labradori linnosa avalikus rannas, inimesed pidasid piknikut ning elav muusika mängis. See rand ei asu ookeani ääres, vaid kanali ääres, kus vesi oli kahtlaselt must, sest kaatrid ja jetid kihutasid ning keerasid põhja üles. Samas lapsed olid vees ja lõbutsesid. Korraga tuli kaldal asuvast mereandide poest välja üks mees 3 suure ämbriga ning hakkas pelikane toitma. Pelikane tuli kohale ligikaudu 100, mees toitis neid kalmaaride ja kaladega. Rahvas kogunes toitmist vaatama ja pildistama, lapsed ujusid pelikanidega koos vees, väga lõbus oli : )
Kaua me rannas ei päevitanud, kuna siinne päike ei ole nalja asi. Oleme avastanud enda kehadelt juba mõned sünnimärgid, mida enne ei olnud. Kuigi määrime ennast 30+ päikesekreemiga ei ole soovitav väga kaua päikese käes viibida. Kohalike vanade inimeste nahk ei ole kadestamist väärt, päris kurb on neid vaadata.
Laupäeval käisime Kariniga õhtul Surfersis (Gold Coasti pea linnaosa) ning saime Peetriga kokku. Kuulasime tema plaane tuleviku suhtes ning vaatasime ühe mehe ja koera etendust, mis oli väga lahe. Koer tegi igasuguseid trikke. Peeter oli ostnud lennupileti Tasmaaniasse ja läheb sinna ürgloodust ja põnevaid seiklusi otsima.
Surfersis kohtusime veel Majaši ja Mariga, ühed eesti noored, kes avavad Surfersis ehete poe. Olin nendega juba korra Brisbane`s kohtunud Aivo juures toimunud peol. Rääkisime nendega pisut juttu ning asusime kodu poole teele Kariniga. Juhtus aga see, et istusime vale bussi peale :)Alguses lootsime, et küll ringiga ikka kohale jõuame ja ei teinud sellest eriti välja, et kodu järjest kaugemale jäi. Lõpuks olime Gold Coasti teises otsas Helensvale`s täpsemalt rongijaamas. Pidime 45 min. uut bussi ootama, mis meid siis koju viis. Õppisime järgmisel päeval bussinumbrid pähe.
Pühapäeval pakkus üks türgi sõber abi ja viis meid pesumajja. Siin on sellised automaat pesumasinad, paned mündid sisse ja saad puhta pesu 30 min. pärast kätte. 2 masinatäit pesu 10$!

Pühapäeva õhtul helistati Kairile ühest Egiptuse teemalisest restoranist, kuhu ta oma CV viis, ning kutsuti õhtuks tööle. Tal läks õhtu kenasti, kliendid olid temaga väga rahul. Nüüd tal on juba kaks kohta, kus tööl käib. Meil Kariniga ei ole veel tööd, aga me otsime aktiivselt, enne jõule on vaja midagi leida.
Kui oleme kõik töö leidnud on plaanis lõpuks auto osta. Autot on siin hädasti vaja, päeval jalutades jääb mulje, et me oleme tänaval ainukesed, sest kohalikud sõidavad autodega kuna väljas on lihtsalt nii palav.
Viimased nädal aega on siin olnud kuuma laine. Kogu aeg on õhu puudus ja nahk on niiske. Öösiti lööb välku ja müristab. Sidney`s on suured tormid ja sajab golfi palli suuruseid rahe terasid. Keskmaal põleb Eesti suurune maatükk metsa. Vahva on!
Tervitused!

Lõpuks ometi hakkab korteri otsing vilja kandma...

Nüüdseks oleme Jazzi juures olnud juba pea nädala. See nädal on olnud päris hullumaja, kuna igapäev on olnud meie põhitegevuseks endale elamise otsimine, mis ei ole läinud just kõige libedamalt. Kuna on kõrghooaeg on kõik kohad rahvast täis ning vaba elamispinda tuleb tikutulega otsida. Oleme käinud läbi kõik kinnisvarabürood ning kõik lubavad helistada tagasi aga seda muidugi ei juhtu, nende suhtumine annab kõvasti soovida. Kui meil on maaklerid sellised, kes jooksevad kohe kohale, kui klient mõnda pinda näha soovib, siis siin on kõigil savi.
Tänaseks oleme otsustanud, et võtame ühe türgi mehe pakutud korteri vastu, mis asub kohas nimega Labrador. Korter on 2 magamistoaga, puhas ja korralik, kuid asub keskusest väljas. Meri on 500 m kaugusel ning samakaugel asub ka suur ostukeskus. Sinna korterisse jääme üheks kuuks, kuni 2.jaanuarini. Siis vaatame edasi, mis saab!

Räägin vahepeal lõbusamatest asjadest ka!
Jõulud on tulemas ka siin, lahe on vaadata, kuidas kuused ja muud kohalikud puud on juba ehitud suurte kingipakkidega ja valgusehetega. Kaubakeskustes saab koos päris jõuluvanaga (kelle nägu on küll kahtlaselt pruuniks päevitunud) pilti teha ja vana põlvele istuda. Inimesedki on juba jõulumeeleolus ning ostavad kingitusi kokku. Samas on surfarid vees ning naudivad laineid. Surfilaudade hinnad algavad kuskil 300$. Kaldalt vaadates tundub päris lahe sõita ka bodyboardiga.
Üks õhtu jalutasime Kairiga kodu poole ja 50 m enne kodu on meil üks hiiglaslik puu, ma ei tea mis selle puu nimi on aga terve puu on täis nahkhiiri, kes häälitsevad väga jubedalt. Kairi kartis nii jubedalt, et süda jäi peaaegu seisma. Endalgi tekkis hirm, sest me läksime puu alt läbi ja nad hakkasid peadekohal pikeerima. Nahkhiired ei ole siin sellised nagu meie harjunud nägema, vaid sama suured kui meie varesed.
Eile nägime kesklinnas umbes 30 cm suurust iguaani, kes vahtis meiega tõtt, tahtsime temaga koos pilti teha aga digikas oli kodus.
Inimesed on siin eriti sõbralikud ja abivalmid, tehakse tänaval juttu võhivõõraga ja pakutakse lahkelt abi, ainult kinnisvara sektor on kuidagi teistmoodi!
Käisime ükspäev koos oma türgi sõpradega kohalikus türgi restoranis ja vestlesime omanikuga tööst. Ta oli nõus Kairile tööd pakkuma 3 õhtuks nädalas, alustuseks hea seegi, kuni ta leiab endale täiskohaga töö. Tegemist on ühe türgi perekonnaga, kes peavad siin restorani, pereisa on restorani juhataja ja poeg on kelner-baarmen.
Nüüd kus Kairi hakkab nädalalõppudel seal tööl käima, pean ka mina endale tegevust leidma. Ehk õnnestub mul ka ennast kuskile baari või restorani tööle saada, aga eks paistab!


Paar sõna meie hetke elust!
Täna on esmaspäev, homse seisuga oleme ausis olnud 3 nädalat ning homme hommikul jõuab Karin siia, keda me juba pikki silmi ootame.
Nüüdseks oleme jõudnud leida endale ajutise elamise, Labradori linnaosas, sama millest eelpool juttu oli. Saime selle korteri 2 nädalaks, peale seda kolime loodetavasti oma unistuste koju. Koht mille me leidsime asub Broadbeachil, mis on 200 m ookeanist, ümbritsetuna kohvikute ja restoranidega. Läheduses 2 suurt kaubanduskeskust Oasis ja Pacific Fair ning kasiino. Koha nimi on Aruba Beach Resort, kus asub BBQ, bassein, spaa ja jõusaal. Isegi garaaz on olemas. Hetkel elavad seal 2 saksa noort, kes kolivad 18.dets sealt välja ning loodetavasti saame me sinna siis sisse kolida. See sõltub sellest, kas kinnisvarabüroo valib meid või kedagi teist. Täna hommikul viisime oma sooviavalduse ja muud dokumendid sisse. Hoidke pöialt meile ! Siin on selle üürimisega huvitav lugu, nimelt kasutatakse 100 punkti süsteemi, iga dokument mille esitad: pass, sünnitunnistus, palgatõend, soovitajad, eelmise üürikoha elektriarve jne, nende eest saad punkte. Kes kogub rohkem punkte, see saab korteri.

Broadbeachil elab ka meie hea sõber Jazz, kelle juures me nädala elasime. Jazz on meie siin oldud aja jooksul üks toredamaid inimesi üldse. Hästi südamlik ning lahkem inimene keda kohanud. Ta suhtus meisse nagu oma lastesse ja kiitis meid taevani. Kuna ta on siinse Türgi kommuuni president käib tal igapäev ca 15 külalist, kellega ka meie tuttavaks saime ning kes kohe meile oma abi pakkusid, korteri, töö või elamise leidmisel. Muidugi uurivad kõik, kust me pärit oleme ning millega Eestis tegeletakse ja kuidas ikka elu on seal pool maakera. Kahjuks arvavad ikka veel paljud, et Eesti kuulub Venemaa alla ning küsitakse kohe, kas me ka vene keelt räägime.
Jazzi suhtuvad kõik suure austusega, nagu „don`i”, kõik toovad talle väikseid kingitusi, juurviljade, pitsade jne näol, mis on meie arust väga armas. Õhtuti käivad sõpradega Türgi restoranis söömas ja öösiti kasiinos. Päris vahva elu on tal! Kui me saame selle korteri Broadbeachil, siis hakkame ka kindlasti üksteisel külas käima, tema kodu on meie lähedal.
Vahepeal oleme tutvunud siin veel mitme eestlasega. Annese, Eneli, Andrese ja Kaisaga. Samuti Ivo ja Mairega, kellel käisime külas ning kes serveerisid meile maitsva õhtusöögi.
Nemad ajavad siin juba oma äri ja plaanivad siia elama jääda. Oleme koos väljas istumas käinud ning üks õhtu käisime kalal. Mina sain ühe kala kätte ca 30 cm. Aga kuna rohkem kala ei saanud, siis lasksime selle ainukese lahti.
Nädalavahetusel saime veel Aivariga kokku, kes muidu elab Brisbane`s aga tuli siia paariks päevaks surfama. Tegime mõned õlled ning ajasime törts juttu.

Karin jõudis nüüd lõpuks kohale, käisime tal kenasti rongijaamas vastas, ning tegime talle kiire ringkäigu kuulsamates kohtades ning näitasime talle ookeani. Oz sõidutas meid ringi ning viis meid Jazzi juurde, kellega ka Karin tuttavaks sai. Kell 7 õhtul puges Karin magama, kuna ta oli üli väsinud lennust.
Järgmisel päeval saime me kokku Annese ja Eneliga kellega koos läksime kinno Heartbrake Kidi vaatama, saime tudengipiletid kõik 5$ nägu :) Film oli täitsa lahe.. soovitan.
Õhtul tulid Annes ja Eneli meile külla ja istusime ning muljetasime natuke meie hetke kodus.
Peeter helistas, et ta on Gold Coastil, tuli ujuma aga me ei saanud kokku kuna tal oli kiire vmt.
Peeter rääkis, et plaanib üksi Tasmaaniasse minna järgmine nädal, saart avastama, edu talle!
Meie järgmine ülesanne on Kariniga ennast kuskile tööle saada :) Täna käisime Milk Shake`i MacDonaldsis ostmas ja märkasime kuulutust, et ostitakse hakkajaid noori :) Homme kui aega on viime CV - sisse :) Teine võimalus on KFC restoran (pea sama nagu Mac!) :)
Peatse kohtumiseni!