Kinnisvarafirma Elders vs Meie!

Järgnev lugu on neile hoiatuseks, kellel plaanis tulla Austraaliasse elama ning kel tahtmine siin maal korterit üürida nagu meie seda tegime. Meie pereliikmetele ning mõnele sõbrale tuleb see lugu tuttav ette, sest nad on seda meilt juba kuulnud ja asjade kulgemisega kursis, teistele kel viitsimist seda lugeda, kogu lugu on tõsi ning ilma ilustamata.
Alustuseks siis nii palju, et korter, kus me elasime Gold Coastil ning kust me enne tähtaegselt välja kolisime on saanud meile päris suureks probleemiks.
Nimelt kinnisvara firma Elders, kelle kaudu me korteri üürisime ei maksnud meile kogu tagatisraha tagasi ning hakkasid tooma tobedaid põhjuseid.
Me maksime lepingu katkestamise tasu neile ca 500$, mis oli paberitega tegelemise ja reklaami eest. Kokku leidsime 4 huvilist, kes tahtsid meie korterit.
Olime õnnelikud, kui teatati, et nad valisid välja ühed noored, kes on soovivad ning tahavad sisse kolida. Ütlesime neile, et me kolime nädala pärast korterist välja, pidi sobima väga hästi. Kolisime 9. aprillil korterist välja, tehes vajalikud keemilised puhastused vaipadele ning lõime kõik läikima. Isegi aknad pesime ära kuigi seda poleks vaja olnud. Käisime veel büroost läbi ning andsime võtmed ära ning kirjutasime ühele paberile alla, millel oli kirjas, et kogu me tagatisraha milleks oli 1460$ tagastatakse meile. Agent näitas kohu kirjutada allkirjad ning nii me tegime. Küsisime millal raha üle kantakse vastati et lähima 3-4 päeva jooksul.
Lendasime 9. aprill Sydney`sse ega muretsenud rohkem selle teema pärast. Läks nädal mööda, läks teinegi, raha ei kuskil. Helistasime siis büroosse, et mis toimub? Vastati, et paberid pandi just posti ning läheb veel mõni päev aega ning raha on olemas. Kõik pidi korras olema, oli see mis öeldi.
Läks veel nädalake ning avastasime, et ongi raha kantud, kuid natuke vähem kui pool sellest kogusummast. Helistasime siis uuesti büroosse, et aru pärida, olime selleks ajaks juba omadega Cairnsis. Meile vastati sellepeale, et uued üürnikud kolisid 2 nädalat hiljem sisse ja me pidime selle aja oma rahast kinni maksma, mis see korter tühjana seisis. Absurdne! Olime maruvihased. Peale selle hakati rääkima, et diivanid ja toolid olid puhastamata, mis aga polnud kuskil kirjas, et seda tuleks teha ja neid ei olnud vaja puhastada ning neid ei olnud keegi puhastanud ka enne meie sisse kolimist, diivan oli liiva täis.
Proovisime meiega tegelenud agendiga suhelda ja aru pärida, et mis toimub. Aga see naine ei võtnud meie telefoni kõnesid enam vastu ning raius, et nii ongi ja nendel on õigust ülegi. Ei jäänud muud üle, kui helistada kõrgemale ülemusele selles firmas. Mees tundus mõistlik ja ütles, et uurib asja ning võttis telefoni numbri. Siiamaani ei ole aga tagasi helistanud ja ise ka toru ei võta. Olime nagu eriti tigedaks aetud. Uurisime natuke asja, et mida siis teha ja kuhu pöörduda. Siin maal on nii, et korteri tagatisraha hoiab enda käes mitte kinnisvarafirma vaid RTA, ehk selleks loodud valitsuse organisatsioon. Helistasime sinna! Pika kõne lõpuks saime teada, et olime kirjutanud alla nö tühjale tsekile. Agent lasi meil allkirjad panna ja kasutas meid lihtsalt ära. Paberile oli hiljem meie teadmata poole väiksem summa kirjutatud. RTA-st öeldi, et teid on petetud ja tunti kaasa. Helistasime uuesti Eldersisse, et saada kontakti meie agendiga ja küsida kuidas nad nii teha said. Taas ei õnnestunud isikut kätte saada ega aru pärida.
Uurisime siis mida teha sellises situatsioonis ning saime teada, et siin maal on olemas selline organisatsioon nagu Tenant advice, kes annab siis hätta sattunutele tasuta abi ning need teavad, mis edasi teha. Läksime siis sinna kontorisse, meie juurest oli sinna päris jupp maad ca 2 tundi käimist edasi – tagasi. Saime seda teed kokku käia 3 korda. Vastu võttis meid neegriproua, kes oli suhteliselt abivalmis ning kes meid ilusti ära kuulas. Lõpetuseks püüdis lohutada meid sellega, et selline case on väga populaarne siin maal ning et kinnisvara firmad võtavadki tagatisraha kui enda raha. Olime arvanud, et meid kasutati ära kui nö lolle turiste aga tuleb välja, et ka omasid kiusatakse (kasutaksin vähe krõbedamat väljendit siinkohal).
Täitsime seal kontoris hunniku pabereid ning jäime RTA-st faksi ootama vajalike dokumentidega. Uskumatu on siin maal see paberite ajamine, faksi peab ootama 3 päeva, kirjad liiguvad nädalaga ühest linnast teise jne jne.
Kokku läks meil pea 3 nädalat seal Cairnsis nende paberite ajamisega, puhkust väga ei olnud, pidevalt olid mõtted sellel teemal. Paljud inimesed oleksid siinkohal kindlasti käega löönud, kuid Kairi oli nii tubli, et jätkas võitlust, kuigi kohati tundus, et see on võitlus tuuleveskitega. Aga ei tahtnud alla ka anda ning kohtusse mitte minna kuna olime juba nii palju aega, närve ja raha kulutanud.
Lõpuks siis saime kõik vajaminevad paberid kokku ning oli aeg posti panna, et need Gold Coasti kohtusse saata. Dokumendid olid kolmes eksemplaris, millest üks meile, teine kohtusse ja kolmas sellele kinnisvara firmale. Pluss pidime tasuma kohtumaksu milleks oli 15$, kuna meie summa mida me tagasi taotleme oli suhteliselt väike. Siin maal käib maksmine nii, et pead tegema „money orderi”, ehk tasuma selle 15$ postkontorisse, sealt antakse sulle tshek, mis kinnitab et oled maksnud ja teine pool tshekist läheb raha saajale, ehk antud juhul kohtule. Panime selle paberilipaka ümbrikusse, enne veel küsisime kas see on ikka turvaline, vastati et muidugi on ärge põdege. Mark peale ning postkasti see kiri läkski. Panime dokumentidesse oma aadressiks sõber Annese aadressi. Sinna pidi siis kohus meie paberid saatma, teatega millal kohus toimub. Jäime ootama!
Olles siis lõpuks paar nädalat hiljem teada saanud Anneselt, et kiri jõudis kohale, selgus kirja avamisel, et kohtu kuupäeva pole, mõtlesime, et mis mõttes pole. Siis selgus lõpuks, et oli lisatud kiri, kus märgiti, et meie kohtutasu see sama 15$ tshek on maksmata, kuigi olime maksnud. Helistasime kohtusse, et mis toimub, saadate meie kõik paberid meile tagasi ja raha pole saanud. Selgus, et me oleksime pidanud selle sama tsheki klammerdajaga „paberi” külge klammerdama. Täiesti uskumatu, meil ei olnud enam sõnu. Kohus kaotas meie tsheki ära. Meil oli olemas tsheki teine pool tõestuseks alles, et olime maksnud. Läksime siis Gold Coastis post kontorisse ja palusime uurida, kas raha on selle arve peal ikka alles, see 15$. Oli. Küsisime mis siis nüüd edasi saab, kohus kaotas, viskas koos ümbrikuga prügikasti, meie tsheki. Öeldi, et selle meie paberi poolega pole midagi teha ja kohus ei saa sellega seda raha kätte. Olime ei-tea-mitmes-kord taas sõnatud. Edasine paberite käik oli siis avaldus kirjutada, et tagastataks meie 15$ ja see saata peakorterisse, mis asub Sydney`s, kas te suudate uskuda!!??? Meil oli Kairiga ahhhh efekt! Oli tahtmine hakata kas röökima või siis nutma. Me ei suutnud seda uskuda!
Küsimuse peale kaua selle summa tagastamine aega võiks võtta, tuli vastuseks et kuni 4 nädalat. Anud päev oli teisipäev ja meie pidime lahkuma sama nädala pühapäeval :)
Küsisime, et kas seda protsessi ei saaks kiirendada kuna me lahkume riigist, vastus oli et kõige kõige kiirem võimalus oleks 2 nädalat!
Ei jäänudki meil muud üle kui sammud kohtusse seada. Rääkisime kohtusekretäriga ning pärisime kõikvõimalike küsimusi, tasusime uuesti 15$ kohtutasu, kuigi käis peast läbi mõte jätta asi sinnapaika, palju me jõuame maksta? Kohus kaotab sinu asjad ära, aga ega nemad ju süüdi ole, ise oled! Naised kohtus olid lahedad, küsimuse peale kas meil on üldse mõtet sellise asjaga kohtusse minna? Vastus ei ja jah! Üks naistest ütles, et minge kindlasti, teil on hea võimalus võita, sellised case on palju ja väga populaarsed. Teine naine: ärge minge, raiskate lihtsalt oma aega, närve ja raha(mida kõike me olime selleks ajaks juba päris palju raisanud) ja kui ka võidate siis raha kätte saamine sellelt büroolt on oma ette ooper, kuna siinne kohus ei sea käske maksta raha ära. Ehk nemad ei lähe püssiga ukse taha ja ei nõua raha. See tuleb ise ikkagi ära teha! Nii et kokkuvõtteks kui me ka selle case võidame siis raha nägemine on veel suure küsimärgiga???!!!
Mis te arvate, kui mitu korda on meil peast läbi käinud mõte „omakohtust”? Nagu Kairi ütles: ma tahaksin kuuluda maffiasse või vähemalt tunda „ristiisa”! :)
Olime siis lõppude lõpuks kõik paberid kohtusse viinud ning jäime ootama mis kuupäevaks nad istungi broneerivad. Kuna me ise ei saa istungile minna, tuli meil keegi enda eest volitada, selleks „õnnelikuks” ostutus meie hea sõber Oz. Aga kuna Oz on hetkel euroopas, pidime minema uuesti kohtusse ja paluma, et istung toimuks juulis! Selle me õnneks saime. Istung peaks toimuma 8. juuli, nii et pöidlad pihku sellel päeval! :)
Üks asi oli vaja veel ajada, kuna olime helistanud eelnevalt „uutele” üürnikele, kes kinnisvara firma ütluse kohaselt ei saanud enne 2 nädalat sisse kolida, kuid tegelikult kinnisvara firma ei lasknud neid enne sisse!
Palusime mehel, et ta kirjutaks meile oma käega kirja, kus ta kirjutab mida talle öeldi. Leppisime kohtumise kokku ja pidime neile sinna korterisse külla minema.
Korraga tuleb meie kõne Donna Keirrilt, ehk meie agendilt! Üllatus oli suur, esimene asi mis ta meile valetas oli, et uued üürilised olid talle helistanud ja palunud, et tema helistaks meile ning paluks meil nad rahule jätta ja mitte neile enam helistada, rääkimata mingist kirjast ning allkirjadest! Suudate seda uskuda!
Kairi ütles selle peale, et me saame õhtul nende inimestega kokku ja nad kirjutavad kirja nii nagu me just hetk tagasi olime kokkuleppinud.
Küsimuse peale, et millistest puudu olevatest patjadest meil jutt käib, vastas Donna, et tema oli meile uued padjad ise ostnud ja nüüd on need rikutud! Tegelikult ostsime me Kairiga ise endale 2 uut patja kuna vanad oli jubedad, topilised ja musti pikki karvu täis, öäk!
Ehk see oli siis juba 4- 5 vale mida see Donna meile sõna otseses mõttes näkku valetas. Ütlesime talle siis, et me kaebasime nad kohtusse ning varsti kohtus näeme. Ta võttis seda rahulikult ja pidi ootama! Naisel oli ülbust kuhjaga üle! Ei suuda uskuda!
Kokkuvõtteks võib siis mõelda ja imestada, et sellises kohas me siis elasime siin Austraalias ja et sellised seiklused ja närvide söömised! Eks annan kindlasti märku kuidas meie esindajal kohtus läheb, me peame talle paberile kõik selle jutu üle kirjutama, koos täpse ajagraafikuga. Usun, et Oz kaitseb meid hästi kohtus, tegu targa ja aruka mehega. Kuigi oleks tahtnud sellele naisele ise kohtus otsa vaadata, aga mis parata, bürokraatia on siin ikka väga karm, usun, et lugesite selle ka ise siit jutust välja. Siin maal on kõik võimalik ja see mis meil Euroopas käib kiirelt ning loogiliselt, võtab siin kuklapoolel sajandi ning hoopis vastupidi. Et siis sellised lood!