Tuesday, February 12, 2008

Byron Bay



Ja juba ongi kätte jõudnud Veebruari kuu ning 13 kuupäeval saab meil siin 3 kuud täis. Alles see oli, kui lennukilt maha astusime ja lennujaamas kodunt kaasa pakitud juuste ning puuvilju nosisime, kuna neid ei tohtinud maale tuua, uskumatu.
Mida siis vahepeal teinud oleme?!? Tegime lõpuks ühe päevase reisi Byron Baysse koos meie sõbra Mitsitiga, kes viis meid kaunitesse paikadesse ranniku ääres. Teel Byron Baysse käisime läbi kõik tuntumad surfi rannad. Ilm oli mega ilus ning kohalikud tähistasid Australian Day`d. Nende jaoks püha ja puutumatu päev, mil rohi ka ei kasva. Seega olid kõik rannad rahvast täis, kes puhkasid ning lõõgastusid grillides ja surfates.
Väikesed külad, mis meile tee peale jäid ning kus uudistamas käisime olid väga ilusad ning armsad, helesinise ookeani ja kuldse liivaga. Väikestes kohvikutes istuvate inimeste ning puude all lesivate hipidega, kes jointi keerutavad.
Byron Bays käisime ujumas ning söömas. Külastasime koha kõige kuulsamat turismiatraktsiooni milleks on majakas ja mis on Austraalia kõige idapoolsem maismaa tipp. Tegime seal tipus hulga ilusaid pilte ning imetlesime õhtust päikeseloojangut. See oli nagu nii ilus koht, kus oleks ideaalne piknikut pidada.
Ühel õhtul käisime koos Mitsitiga ja tema sõbraga Türgi restoranis söömas. Samas restoranis, kus me Kairiga töötasime, Pasha`s on koha nimi. Omanikul ja tema perele oli meeldiv üllatus meid näha ning meil samuti. Hästi sõbralik ning vahva on kogu restorani perekond. Meil oli natuke kummaline samas restoranis süüa, kus oleme töötanud aga toit maitses hea nagu alati ning Karin nägi ka koha ära.
Järgmisel õhtul läksime sama seltskonnaga meie lähedal asuvasse kasiinosse. Veetsime meeldivalt aega ning nautisime õhtust meelelahutus programmi. Tegime automaatide taga mõne mängu ka aga fortuuna ei olnud kahjuks sel õhtul meiega : ).
Nädalavahetusel saime Peetriga kokku, kes tuli merelt tagasi ning meile külla siia. Eks Peeter räägib oma seiklusest ise täpsemalt aga niipalju võin öelda, et ega tal seal mee lakkumine just ei olnud ja hea, et terve nahaga sealt tulema sai. Töö pidi ikka väga ränk olema, päevas 16-17 h kaladega rassimist ning kehvad elamistingimused. Kui mul hetkeks oli mõte minna ka kalalaevale head raha teenima ning kogemust saama, siis nüüd olen selle peast kindlalt välja visanud.
Tegime Peetriga mõned õlled ning kuulasime tema muljeid.
Ilmad on meil jälle väga muutlikeks läinud ning lähipäevad pidid tulema vihmased. Kohalikud lapsed läksid eelmine nädal taas kooli ning kõrghooaeg on siinkandis selleks korraks läbi saanud. Restoranis kus hetkel veel töötame, jääb tööd järjest vähemaks sest publikut ei ole enam nii palju. Nüüd peame hakkama vaatama uusi töökohti või mõtlema mida edasi teha ja kuhu minna. Peas on meil palju mõtteid ja plaane, valiks ainult need õiged. Järgneva nädala jooksul peame otsustama, mis me edasi teeme. Kas jääme siia Gold Coasti veel pikemaks ning otsime endale uued töökohad või siis liigume kuskile edasi. Samas oleme oma korteriga väga ära harjunud ning õnnelikud siin kohas, kuhu inimesed tulevad oma puhkust veetma ja chillima. Backpackeri laadsed ööbimiskohad on veel liiga hästi meeles, et oma siinset elamispinda nende vastu vahetada. Näha ja käia on siin maal nii palju, et ei taha väga kaua ühes kohas olla.
Eks aeg näitab millised otsused me langetame ning mida teeme. Seniks kõigile tervisi siit maalt ning kuulmiseni : )!

3 comments:

Unknown said...

Ja lõpuks tulid ka pildid! Nii tore Teid pildilt näha, mitte ainult ette kujutada:)
Olen mõtetes Teiega!

vips said...

Tahtsin just sama kommentaari kirjutada. Tõesti tore on mõnd pilti ka näha. Weee!
Polegi päris neegriteks päevitnud. Saatke suti päikest siia halli taevasse ka!

mall said...

Hei! Oli tõeliselt vahva saada kaarti maailma kuklapoolelt ja sa ise ei teagi - see tuli mulle kätte mu sünnipäevahommikul! Täna rääkisin su emaga ja ta ütles, et olete juba Uus-Meremaal! Kas tohin loota ka sealt üht postkaarti? Paa-luu-n!!! Palju terviseid, teile maailmarändurid, meie kõigi poolt. Olete vahvad!!!