Q1, Springsbrook, Currumbin, Goolangatta

Käes on siis järjekordne hetk, kus olen leidnud aega ja tahtmist, panna kirja mõned read meie uskumatust elust siin kaugel maal :)! Istun hetkel meie kodu rõdul, päike paistab, eemal mühiseb ookean, kus ma hommikul väikese supluse tegin. Täna on laupäev ja kuupäev 26. jaanuar!
Eelmisel nädalal pidime minema 3 päevasele reisile, mis kahjuks ära jäi. Nimelt pandi meid töö graafikusse, kuigi kokkulepe oli, et saame 3 päeva vabaks. Nii jäigi meie Byron Bay ja Nimbin järgmiseks korraks.
Eelmisel kesknädala päeval käisime poistega vähe pidutsemas. Tüdrukud olid tööl ja poistel oli pidu. Käisime pea kõik Surfers Paradise ööklubid läbi. Annese sõber organiseeris meile käepaelad, millega oli vaba sissepääs kõikidesse klubidesse :) Kohtasime tollel päeval 3 eestlast veel, kes ka pesitsevad siin Surfersis, Tõnis, Ott ja Marijaana, toredad eesti noored. Koos nendega siis paugutasime kuni varaste hommiku tundideni. Vahva peoõhtu oli :) Minu mäletamist mööda käisime 6 klubis võimalik et rohkemas.
Eelmisel nädalavahetusel läksime hommiku vara koos Kairi ja Mitsitiga (meie üks türgi sõber) maailma kõrgeimasse eluhoonesse ehk Q1. Kokku hoonel 80 korrust ning pikkust 320 m! Vaade mis ülevalt avanes oli muljetavaldav isegi pilvise ilmaga. Selge ilmaga pidi Brisbane ka paistma. Lifti sõit, mis meid üles 80 korrusele viis, võttis aega 45 sekundit! Jõime üleval asuvas kohvikus kuuma shokolaadi ning imetlesime vaadet.

Kinnisvara huvilistele niipalju, et selles hoones maksab korter keskmiselt 1,7 miljonit dollarit, selline 2 magamistoaga. Q1 on maailma kõrgemate hoonete edetabelis 20 kohal.
Pärast poole tunnist fotosessiooni ning alla maapeale jõudmist läksime Annese ja Eneli juurde, et koos väike väljasõit teha. Otsustasime minna mägedesse, täpsemalt tunni aja sõidu kaugusel asuva Springsbrooki mäe otsa! Nägime imeilusaid vaateid, suurt koske, tammi, metsikuid jõe kärestikke ning vihmametsa. Ühte looma nägime ka, wallabe (mina kutsusin teda wannabe`ks ) See on selline kassi – koera – jänese ristsugutis!
Sõime ühes väga huvitavas ja hubases kohvik – restoranis mille nimi oli vist Paddymelones, kui ma nüüd ei eksi. Kohviku aknast avanes vaade alla orgu ning teistele mägedele. Mäe tipp oli nii kõrge, et pilved jäid meist allapoole. Õhk oli ca 8 kraadi jahedam, kui meie kodus Broadbeachil. Jäime oma päevaga väga rahule. Karin ei saanud meiega kahjuks taas kaasa tulla, kuna oli tööl kohvikus.
Sellel nädalal oli minul kolmapäev vaba päev ning Annes kutsus mind taas Coomerasse laeva puhastama ja poleerima. Üle tüki aja oli seda jälle lahe teha. Õppisin poleerimist ja vahatamist. Laev oli 65 feeti pikk ehk eesti keeles kuskil üle 30 m. Kolme magamistoaga ja meeskonnaruumiga. Õhtul tegime Annese juures sauna ning sulistasime basseinis.

Neljapäeval juhtus meil aga ime, olime kõik vabad oma töökohustustest. Otsustasime minna Currumbinisse, kohta mis asub meist ca 40 km Sidney pool. Seal asub ümbruskonna üks tuntumaid loodusparke. Ärkasime hommikul varakult üles ning asusime bussiga teele. Pargi pilet maksis 32 $ ning park oli täitsa vahva. Tüdrukud oli koaaladest vasika vaimustuses, samas känguurusid, kes teepeal vastu hüppasid, kartsid. Saime siis kõik lõpuks ometi koaalat katsuda ning känguuruga koos pildile jääda. Nägime igasugu loomi alustades krokodillist lõpetades vombatitega. Olles koaaladest ja muudest elukatest oma paarsada pilti teinud lasime sealt dzunglist jalga. Otsustasime minna edasi Goolangattasse, kohale jõudes avastasime eest väga ilusa ranna ning palju surfareid. Teinud kiire eine ning joogi otsustasime minna randa ning pikali visata, väsitav päev oli seljataga. Ei läinud kaua aega, kui mina ja Kairi liivale magama jäime. Karin otsustas minna eemal olevatele kaljudele turnima. Olles tunnike tukkunud tõusime üles ning läksime jalgupidi vette, korraga läks meist mööda üks surfar, kes meid imeliku näoga põrnitses :) Hetk hiljem astus tüüp minu juurde ning küsis kust ma pärit olen, vastasin, et eestist, tema mulle, et tema ka eestist :) Kokkuvõttes saime tuttvaks eesti kutiga kel nimeks Kent. 15 min hiljem olime juba tema juures külas, kus ta elab koos ühe eestlasest sõbraga kel nimeks Martin! Veetsime paar tundi nende juures ning rääkisime elust olust. Avastasime päris mitu ühist tuttavat. Hemingwayl oli ikka vist õigus, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane :)Kuna tegu eestlastest noorte surfaritega on Goolangatta parim koht elamiseks neile. Seal asuvad väidetavalt parimad surfi rannad Austraalias.

Burleigh heads

Külastasime koos Kairi ja Johniga Burleigh heads`i eelmisel pühapäeval. See koht asub meist paarikümne kilomeetri kaugusel, lõunapool. Tegu väikese armsa linnakesega, mis asub ookeani ääres. Antud päeval oli seal just toimumas surfivõistlus, mida jälgisime. Ookean oli päris must, tänu tormile, mis mitu nädalat siin möllas. Kogu rand on sodi ja prahti täis ning vette ei kippunud. Külastasime mõningaid poode ning John sai endale ilusa kella hea hinnaga. Fossili kell ja maksis ainult 40 $!
Karin meiega kaasa ei tulnud kahjuks kuna tal oli tööpäev. Me läksime Kairiga õhtuks tööle.
John kellest räägin on meie uus korteri kaaslane. Ta on Sami (meie eelmine korterikaaslane, kes hetkel veel on meie juures aga on kohe kohe lahkumas) hea sõber ja nad õppisid ülikoolis koos.
John on väga lahe vend, mulle meeldib ta rohkem kui Sam, kuigi Sam on ka väga ok kutt. John elas ja töötas mägedes pikka aega, tal oli seal elamiseks väga lahe maja, 6 magamistoaga ning vapustava vaatega mägedele ning alla orgu. Ta oli seal giidiks ning viis seiklusradadele gruppe. Nüüd ta lõpetas selle ja tuli mägedest alla Gold Coasti.
Hetkel teeb siin kelnerina tööd aga tahab hakata kokaks. Ta on samuti nagu Sam türklane aga elu aeg elanud Saksamaal Bremenis!
Ta ostis siin endale hullult laheda auto Mercedes Benz 220 aastast 1964. Auto on valget värvi ja punase nahk sisuga, taga osa on „kalasaba”. Tüüp ostis selle 1600 $ eest Sidneyst ja sõitis sellega siia Coasti 3 päeva :) Keskmine kiirus kui meie sellega sõidame on 40-50 km/h, kõik inimesed vaatavad ja muigavad :) Talle sobib see auto nagu valatut.
Nädal on möödunud jälle nagu lennates, täiesti uskumatu, kui kiiresti aeg liigub.
Olen vahepeal paar korda ookeanis ujumas käinud, mõned korrad meie oma basseinis ning jakuzis ning jõusaalis käisime ka Samiga korra :) nii 30 min liigutasime ennast.
Mõned päevad tagasi helistas Peeter, kes ütles, et tuleb Tasmaaniast tagasi ning plaanib päeva Surfersis olla ning siis Sunshine Coasti sõita tööintervjuule ja küsis, kas me tahame kaasa minna. Meil oligi just järgmine päev vaba Kairiga ning olime selle võimaluse üle väga õnnelikud. Kahjuks Karin ei saanud meiega jälle kaasa tulla, kuna pidi õhtul tööl olema. L
Läksimegi siis Peetri ja Kairiga neljapäeva pärastlõunal Sunshine Coasti poole, sinna on meie juurest natuke üle 200 km. Asub meist mööda rannikut põhja poole. Peeter oli leidnud töökuulutuse, kus pakuti kalalaevale tööd. Sellest on Peeter unistanud juba ammu, et saada merele kalalaevale tööd. Kuna tööle võetakse näost näkku pidigi ta sinna kohale sõitma ning oma nägu neile näitama ning tingimustest rääkima.
Peetrist nii palju, et me ei tundnud poissi ära (positiivses mõttes) pärast Tasmaanias käiku! :)Peeter on suitsetamise maha jätnud, ropendab palju vähem, alkoholi tarbib ka mõõdukalt ning veel mõningad asjad. Ta olla Tasmaanias elu üle järgi mõelnud!

Jõudsime siis peale 3h sõitu Sunshine Coastile. Ilus väike linnake, ütleks koha kohta. Leidsime selle kalalaeva kompanii üles ning Peeter läks intervjuule. Meie Kairiga läksime ringi jalutama ning kohvikud ja restorane uudistama kuna kõht oli tühjavõitu.
Istusime ühte kohta maha ning tellisime söögid joogid, kui juba Peeter helistas, et kus kokku saame.
Peetril olid positiivsed uudised, ta saigi meeskonda tööle. Tegu mitte väga suure kalalaevaga, kus meeskonnas 5 meest. Püük toimub mitte võrgu vaid põhjaõngedega, mida on kokku 25000 tükki. Püügipiirkond on kas Uus-Meremaa või siis rohkem Indoneesia pool. Oleneb saagist. Üks vahetus kestab 25 – 40 ! päeva, siis 2 nädalat vaba ja siis jälle 25 päeva merel. Päris karm ütleks selle kohta. Mehed pidid aga saama korralikult tasustatud kui on hea saak. Peeter oli igatahes üheaegselt närvis ja õnnelik :) Selle nädala lõpus on väljasõit ja siis 25 päeva vaikust, kui mitte rohkem.
Kolasime linnapeal pärast maitsvat mererooga veel natuke ringi, jalutasime korra ookeani ääres ning jõime jäätisekokteile ning asusimegi tagasi tulema.
Õhtu lõppes Majassi ja Mari juures, kelle juures Peeter ööbis. Olen neist noortest juba kirjutanud. Elavad Surfersis ja omavad eheteäri. Tähistasime Peetri töölesaamist ning unistuse täitumist.
Meiega liitus õhtul ka veel John ning siis tiksusime nende juures päis pikalt.
Ilmad on meil taas väga muutlikud, ühel hetkel sajab, siis jälle paistab päike jne. Õnneks on soe ja ei ole tormi enam.
Ootame põnevusega juba järgmist nädalat, kuna siis on meil 3 vaba päeva ning lähme väiksele tripile!

Aastavahetus 2008

Nagu juba teist paljud teavad oli meie aastavahetus päris omapärane. Ilm siin paradiis oli vihmane ning meeletu torm. Tänu sellisele ilmale keelati igasugune ilutulestik siin piirkonnas ära ning rand oli inimestele 50 km ulatuses suletud.
Meie kolmekesi olime aasta viimasel õhtul restoranis tööl. Õnneks ei olnud väga raske õhtu ning teenisime korralikult raha. Plaanime selle raha eest lähiajal auto rentida ning sõita paariks päevaks meie linnast välja. Tõenäoliselt lõuna poole, Byron Baysse ja Nimbinisse. Mõlemad kohad asuvad ca 200-250 km kaugusel meist ja on vahvad kohad! Eks neist kirjutan lähemalt siis, kui oleme ära käinud!
Lõpetasime oma töö mõned minutid pärast aasta vahetust ning tegime paar shoti koos stafiga ning tulime koju. Kodus olles tuli selline väsimus peale, tegime mõned joogid ning sõime voodis jäätist ning musta leiba juustuga :) (leiva saime Anneselt soolaleivakingiks, tema omakorda vene poest, kust sellist kraami saab) :)
Maitses väga hea! Eestlased kutsusid meid Surfersisse aga me olime ennast juba kodus nii mugavalt sisse seadnud, et ei viitsinud kuskile liikuda, eriti kui väljas meeletu tuul ja vihma sajab. Kairi pani oma peo kleidi selga ning jooksis sellega toas ringi, Karin sättis ennast ka peoks valmis. Lõpuks kella 2 ajal öösel otsustasime ikkagi korraks välja minna, tegime Broadbeachi keskuses väikse tiiru aga kõik kohad olid juba kinni pandud ning tulimegi koju tagasi! Meil ei olnud küll suurt möllu ja pidu aga kokkuvõttes jäime aastavahetusega rahule suures voodis jäätist süües ning jooki juues ning naerdes sellise situatsiooni üle!
Meie lähitulevik tõotab tulla töine, kuna elame kohas kuhu inimesed tulevad puhkama ja hetkel on kõrghooaeg, mis lõppeb jaanuari lõpus, peame tegema tööd niipalju kui võimalik. Kui hooaeg läbi saab, võib juhtuda see, et tööd lihtsalt ei ole.
Auto ostmisega me hetkel ei kiirusta, kui üldse on mõtet osta. Põhjus selles, et kui osta siin mingi masin, mis ei ole uus on sellega läbida pikki vahemaid päris riskantne. Targem on rentida korralik masin ja sellega teha mitme päevaseid reise. Sa tead, et sellega ei juhtu midagi ning kui ka juhtub on abi olemas. Pluss kindlustused, registreerimised jne. Autode rendi hinnad algavad siin 25$, normaalse masina saab 50$ päev. Mis 3 peale ei ole mingi raha! Bensiini on ka muidugi vaja osta, aga see on siin hetkel veel odav, kuigi hinda tõstetakse ka kogu aeg. Ca 10 krooni liiter! Eestis on vist juba üle 15 eeki jah?!
Ilmad on meil endiselt jubedad ning restoranis käib vähe rahvast, mis mõjutab juba ka meie tööl käimist. Meil pole tööl lihtsalt midagi teha, ning me saame vabad päevad!
Kairi käis juuksuris siin vahepeal. Käisime erinevates salongides hindu küsimas, lõikuse hinnad kõiguvad päris korralikult 10 – 90$! Pean isegi varsti minema, olen juba nagu „metsjeesus”. :)
Ilmaga meil hetkel endiselt ei vea ja uskudes ilmateadet, kestab see „Eesti - suve - ilm” veel nädalakese. Me oleme sellest kõik juba surmani tüdinud, tahaks läbi pargi randa joosta ja surfata ning päikest saada. Iga päev näeme päikest täpselt tund aega. Karin lubas juba ära kolida siit, paremat ilma otsima. Varem mõtlesime, et see ilm on töötegemiseks just paras aga nüüd hakkab see vihm ka meie töötegemist segama.