Broadbeach vol.2

Mis meil siis vahepeal juhtunud on!?! Olin siin mõned päevad haige, olenemata siinsest soojast kliimast suutsin enda kurgu ära külmetada ja köhisin 3 päeva nagu hobune. Siis kui tüdrukud tööd tegid ja rasket raha koju tõid, lesisin mina voodis pikali ning lugesin raamatut. Käisime paar päeva tagasi ühel laadal, täpsemalt raamatu ja cd- plaatide laadal, kus oli kõik „hea hinnaga”. Leidsin sealt endale ühe raamatu mis tundus huvitav, „Hotel Babylon”. Olen nüüdseks kolmandiku jõudnud läbi lugeda, ei ole väga huvitav.
Tüdrukud nagu ma mainisin teevad tublisti tööd, Karin lausa 2 koha peal! Töötab hommikust lõunani Southport`is asuvas kohvikus ning õhtuti Itaalia restoranis nimega „Salsa” . Salsa`s töötab ka Kairi, kes teeb seal nii hommikusi kui ka õhtusi vahetusi!
Ja kohe varsti hakkan ka mina Salsa`s tööle :) Täna käisin manageri jutul ning õhtust olen sinna tööle oodatud!
Restoran asub meie kodust 200m kaugusel seega on seal väga mugav käia. Õhtuti on seal väga palju rahvast ning tööd jagub kuhjaga. Kuigi see ei ole just unistuste koht kus töötada, st siin leidub edevamaid ning uhkemaid restorani on tähtis see, et rahvast palju käiks, rahvas = tip!!! :)
Intervjuul rääkisin, et oskan kohvi teha, 3 taldrikut kanda, veini avada ning viite lauda korraga teenindada :) Mainisin, et olen Eesti kallimates ja uhkemates restoranides töötanud (Egoist ja Gloria) (tervitused Ormile, Kristile ja Merlele) ning kogemust on ka cateringi alal. Antud restorani külastab päevas 250 – 300 inimest!
Täna käisime Kairiga üle tee asuvas kasiinos. Seal asuvad mitmed restoranid ning me plaanime sinna ka kandideerida, mängida seekord veel ei jõudnud aga nägime mängusaali. Päris muljetavaldav oli, meie Olympic kasiino on ikka poisike selle kõrval. Siin käib väga palju aasia rahvast mängimas, kes on suured mängurid, kõige kõrgemal korrusel pidid olema eraldi lauad suurte mängurite jaoks, kes mängivad ikka miljonite peale. Kui saaks sinna üles restorani tööle oleks vist päris lahe :) Oleks suurele rahale lähemal :)
Ilmadega on viimasel ajal siin jamad lood, nimelt meist 500 – 1000 km üleval pool Frazer Islandil on suured tormid ning inimesi evakueeritakse ja see torm liigub kahtlaselt meie poole. Ookean on tulnud meil juba päris kaugele maismaa poole ning vihma tuleb ka iga päev. Ilm muutub siin 7 – 8 korda päevas. Sajab siis paistab jälle päike jne.
Meie sõber Sam (kes elab meiega koos) tegi üleeile teatavaks, et ta plaanib 2-3 nädala pärast ära koju sõita. Ta elab Saksamaal, Kölnis, ning on siin olnud juba 7 kuud. Õppis siin ülikoolis informaatikat. Alguses oli meil plaan, et elame 4 – kesi siin ning kuskil 3-4 kuud. Aga nüüd kui ta ära läheb, tuleb meil uus korteri kaaslane leida, vastasel juhul lähevad kulutused suuremaks ning seda me ei taha. Ei ole mõtet elamise peale väga suuri kulutusi teha. Tahaks siin elada ja töötada kuskil 3 kuud ning siis edasi liikuda. Selle ajaga peaks välja mõtlema kuhu poole liikuda :) kas üles poole või alla. Mina tahaksin üles liikuda Arilie beachi poole ning Withsunday islandile ja Cairnsi poole. Tahan minna sukelduma Great Barrier Reefile. Ja meie sõbrad elavad Arilie beachil. Tüdrukud tahavad rohkem alla lõunasse minna, Sidney`sse ja Melbourni. Ma ei tahaks nendes linnades väga kaua peatuda, mulle ei paku suured linnad pinget. Sidney`s võiks veel paar nädalat elada, kuna seal on rannad. Samas kui elada paar kolm nädalat kuskil on väga kulukas, sest pead elama hostelites või kui on õnne saaks mõne eestlase juures olla. Eks tulevik näitab kuhu ja millal me liigume, hetkel oleme siin Gold Coastis oma elu ja tegemistega väga rahul ning ei kiirusta kuskile! Meil on siin veel nii palju teha ja käia ning aeg liigub siin eriti kiiresti. Näiteks pole me jõudnud veel mitut ööklubi külastada ning väljas restoranides söömas käia, teemaparkisid külastada ning mitut kohta veel. Nüüd kus kõik tööl käime ei ole materiaalne külg probleem vaid aeg on probleemiks :) Kuidas me leiame kõigile sobiva aja?!? Surfamist tahan ka juba väga proovida aga hetkel on ilmad vähe kehvad selleks.

Jõulud Eesti moodi...

Ootamatult ongi kätte jõudnud jõulud! Erilist jõulutunnet siin olles muidugi ei teki, ei ole külma, lund, pakse riideid ega kuusepuud.
Sellest hoolimata korraldasime oma eestlastest sõpradega suure jõulu söömaaja 24.detsembril. Olime Annese ja Eneli juures ning küpsetasime kalkunit ja seapraadi hapukapsastega. Söök tuli nagu super hea välja!
Magustoiduks oli Eneli valmistatud shokolaadikook. Vaatasime jõulufilme jagasime kingitusi ning nautisime õhtut.
Annese vend Andres ja Kaisa olid ka külas. Kohalikud peavad jõulusid 25-dal ja 26-dal on neil „boxingday” ehk siis saab kingitusi! Meie kui eestlased pidasime tähistasime ikka 24-dal jõulu.
Kairiga sai pikalt arutatud mida üksteisele kinkida ning lõpuks otsustasime, et kingime üksteisele lennupiletid Fijile. Leidsime, et siit saab Fijile väga hea hinnaga ja miks mitte siis nädalake seal olla ja paradiisi nautida. Kairil on veel kindel plaan Uus – meremaal ära käia aga see jääb tõenäoliselt märtsi kuusse, sest hetkel oleme ennast siin Gold Coastil sisse seadnud vähemalt 3 kuuks.
Aastavahetus trügib ka juba täiega peale aga meil pole veel kindlaid plaane tehtud. Alguses oli plaan minna aastavahetust Sidneysse tähistama aga me ei ole üldse ettevalmistusi selleks teinud ja see jääb arvatavasti ära. Mina ise võtaks 2008 a vastu näiteks ookeani kaldal shampust juues, ilutulestikku nautides ja lahedate inimestega koos olles. Suurlinna möll ja pubi ralli ei ole minu maitse.(üks aastavahetus sai seda Prahas tunda)!
Tegime oma siinsetele headele türgi sõpradele ka kingitused ning käisime neil 25.detsembril külas kooki söömas ning juttu ajamas! Kuigi türklased jõule ei pea, oli neil kingituste üle hea meel, kellel ei oleks eks :)!
Ükspäev käis meil Martin (väike Rebane) külas, tegime temaga Surfers Paradises väikse jalutuskäigu ning muljetasime elust – olust. Ta elas kolm nädalat Melbourne`s ja nüüd läks Brisbane` tagasi. Talle meeldis siin väga ning mõtles juba, et tuleb GC elama.
Peeter saatis mulle meili, et on ikka Tasmaanias ja avastab saart ning on sõitnud saare risti põiki läbi ja käinud sadamates tööd otsimas. On tutvunud paljude huvitavate inimestega ja on eluga rahul.

Broadbeach!

Lõpuks ometi oleme saanud oma elamise. Maksime kolmapäeval 1500 $ tagatisraha ära ja kirjutasime lepingule alla. Võtmed saime kätte ning alustasime sissekolimist. Läksime kohe peale asjade lahti pakkimist ookeani äärde, mis asub meist 300 m kaugusel ja rõdult paistab. Käisin ujumas, lained olid võimsad ja surfajaid palju. Käisime veel jäätise kohvikus, mis asub meie kodust üle tee ja võtsime oma lemmik jäätisekokteilid. Nad teevad siin nagu mega head jäätise kokteili. :P Meie lemmik kokteil on valge shokolaadi ja cookies cream`i jäätisega!:)

Õhtul helistas meile üks meie sõber Mitsit, kes oli lubanud meid uue kodu saamise puhul õhtusöögile viia. Ta viis meid restorani nimega La Rustica, see on Türgi – Itaalia restoran, mille omanik on türklane ja tema naine on itaallane. Toidud olid väga maitsvad, sellised kodused. Olles söönud head ja paremat ning joonud piisavalt itaalia õlut läksime õhtusesse Surfersisse jalutama. Mitsit näitas meile populaarsemaid ööklubisid ning baare ja tutvustas meid oma sõpradele. Üks tema sõber, kes oli striptiisi klubi „Cheerleaders” uksehoidja andis meile tasuta piletid ühte kuulsasse ööklubisse nimega „Bedroom”, kus sel õhtul toimus Bikini Missi valimine!!! :)

Mulle see sobis ning otsustasime minna kohalikke kaunitare kaema. Kokku osales 12 kaunitari, kellest 4 olid tõesti kaunid :) (loodan, et Kairi seda ei loe :)) 2 tüdrukut olid õnnelikud silikooni omanikud, kus juures vanust oli neil 18-23! Bikinid olid ka kenad :)
Auhind mille nimel laval ennast näidati oli päris muljet avaldav 15000 $!
Selle raha eest astuks isegi lavale :) Kohe oli mul vaja küsida, et kas järgmine nädal on äkki meeste show :)!! Kahjuks ei ole :) Nii palju, kui ma siin Kairi ja Kariniga olen rääkinud, ütleva nemad, et siin ei ole kenad mehed ei oska vaielda nendega!
Mitsit on meie hea sõber siin, kes on samuti väga abivalmis ning tahab meid kõikjale viia ning põnevaid kohti näidata. Üks päev on meil näiteks plaanis minna maailma kõrgeima korterhoone kõige kõrgemale korrusele ehk 80 korrusele. Maja nimi on Q1! Seal tipus on kohvik ja väike lounge, kus saab väikse suupiste võtta ning vaadet imetleda. Meie sõprade Eneli ja Annese üks sõber omab selles majas 70 korrusel apartementi, selline vahva penthouse pidi olema :)
Mitsit lubas meid viia veel mägedesse kängurusid vaatama ning kalale mootorpaadiga. Kaldast kaugemal pidid olema suuremad kalad :) Saan oma isa siis kadedaks ajada (paps mul kõva kalamees)! Haisid pidi olema väga vahva püüda ja nad pidid maitsvad olema, nii et ootan kalale minekut põnevusega :)
Täna (neljapäeval) käisime Kairiga paaris restoranis ja andsime oma cv-d neile. Tegemist on meie kodu lähedal asuvate populaarsete söögikohtadega. Kui siia tööle saame on väga super, siis ei pea enam pikka maad tööle sõitma ja mõtlema, kuidas õhtul töölt koju saada. Restoran kuhu mina kandideerisin on Yellow Fin, tegemist mereandide restoraniga, kuna mulle hullult meeldivad igasugused mereelukad, oleks seal töötamine nagu ideaalne.

Töö otsingud!

Töö, töö!

Tuleb tunnistada, et ka siin maal tuleb ära elamiseks tööl käia :). Nii ka pidime meie Kariniga miski teenistuse endale leidma. Karin sai hetkel tööle ühte Itaalia restorani ettekandjaks ja seda läbi meie türgi sõprade jälle. Mind kutsuti eelmise nädala lõpus appi Türgi restorani, samasse kus Kairi juba tööl käis. Ja nii oligi eelmine neljapäev minu siin oldud aja esimene tööpäev. Läksime Kairiga koos õhtul tööle, kuna me elame päris kaugel teises linna otsas, võttis bussisõit 45 min aega. Tutvusin kõigi töötajatega, omanikku ja tema poega olin ma juba varem näinud ning ühte köögiabilist. Restoran mulle väga meeldib, väike ja kiire, kliendid on meeldivad ja hindavad teenindust kõrgelt. Töötasime kokku 3 päeva, neljapäev, reede ja laupäev. Õhtul kella 6 kuni 11ni. Siin avatakse paljud restoranid alles õhtul kella 5-6 ajal. Esimesel õhtul oli ca 120 klienti.
Reedel käisin koos Eneli ja Annesega piirkonnas nimega Goomera. Seal asub Gold Coasti suur laevatehas, kus siis hooldatakse ja ehitatakse laevu.
Annes kutsus mind tööle, laeva värvima ja poleerima. Olime hommikul enne 8 kohal ning ootasime millal omanik laeva kohale toob, et siis tõstetakse veest välja, pestakse, viiakse dokki ja siis saame meie hakata poleerima ja põhja värvima. (selline oli siis meie päeva eesmärk ning järjestus). Juhtus aga nii, et laeva omanik helistas ja teatas meile uudise, kütus sai otsa ja ta on meist mõne kilomeetri kaugusel.
Otsisime abi ja läksime ühe kaatriga siis meie laevale järgi, et ta slepis ära sadamasse vedada. Kohale jõudes ja laeva nähes olin kohe suhteliselt kindel, et meie seda laeva küll kuskile vedada ei jõua. Meil oli pisike 5m kaater, laev millest jutt käib oli aga 25m pikk. Ja nii oligi, proovisime küll sleppi võtta aga meie paat vandus alla. Läksime siis tagasi sadamasse ja tellisime puksiiri appi. Kell tiksus ja lõunapaiku jõudis laev puksiiri abil lõpuks sadamasse. Kella 2 päeval saime laeva lõpuks dokki ning hakata puhastama ning värvimiseks ette valmistama. Põhimõtteliselt kaotasime ühe päeva, kuna omanik ei taibanud laeva tankida ja selline elukas võtab kuskil 100 l kütust tunnis. Omanikul oli aga mõistust võtta sellele väiksele sõidule kaasa oma 100 aastane ema ja invaliidist isa kellel puudus üks jalg ning liikus ratastoolis. Mõned inimesed on siin kummalised.
Laupäeva hommikul saime hakata laeva puhastama ja värvima. Veendusin, et tegu on päris raske ning aega nõudva tööga. Värvisin laeva põhja 2h ja selle ajaga sain pool põhja värvitud. Laev on tõsiselt suur, 2 magamistoaga ja suure elutoaga, kapteni sillal olles tundsin, et sellisega võiks sõita küll.
Õhtuks pesin ennast värvist puhtaks tõmbasin viigipüksi ja valge särgi selga ja läksin restorani. Hunt Kriimsilma 9 ametit!
Pühapäeval käisime Annese ja Eneli uues korteris nö. soolaleival. Eneli oli meile maitsva õhtusöögi valmistanud ning veel parema magustoidu.
Korter asub neil Chevron Islandil ning aknast avaneb vaade Surfers Paradise pilvelõhkujatele.
Tööst veel niipalju, et küllaltki raske on leida siin paariks kolmeks kuuks head töökohta. Nädalalõppudel oleme me Kairiga Türgi restorani oodatud aga sellest ei piisa. Tahaks vähemalt 5 päeva nädalas ikka tööd teha. Meil on järgmise aasta alguseks juba suured plaanid tehtud nii et raha tuleb teenida. Nüüd kus tulevad jõulud on restoranides tööd vähem ja eks järgmise aasta alguski ole vaiksem. Siin on jõululaupäev 25.detsember.
Aastavahetust mõtlesime korra Sidneysse tähistama minna aga see on veel alles mõte.
Pilte oleme siin teinud üksjagu aga põhjus miks neid üles ei ole riputanud kuskile on interneti kiiruses. Raamatukogus on meil wifi mis on olenemata asukohast kogu aeg low, seega piltide üleslaadimine võtaks tunde aega. Pisut kannatust veel :)
Kerli küsis, kas ma olen rahul ja õnnelik, et siia nii kaugele tulin ning mis tunded mind valdavad. Vastaks et olen küll rahul ja õnnelik. Koht kus me hetkel oleme on väga lahe ja ilus, meile meeldib ookeani ääres jalutada, huvitavaid linde kohata (eriti nahkhiiri :)) jne. Inimesed on sõbralikud ja heatahtlikud. Oleme kohanud väga toredaid ja huvitavaid inimesi. Me ei osanud ette näha, et elamise leidmine nii keeruliseks kujuneb, kuid põhjus oli mitme erineva teguri kokkulangevuses. Kui ma enne arvasin, et kuskile välisriiki elamine minemine on lihtsalt minemise vaev ja asjad kulgevad sujuvalt ning vaevata siis tegelikult alati nii ei ole. Karinil oli selles suhtes väga lihtne, me olime elamise leidnud ning aitasime vajalikud dokumendid korda ajada, tema sai kohe tööd hakata otsima. Esimene kuu on siin läinud eriti kiiresti, kogu aeg on olnud palju tegemist, tööotsimine, elamise otsimine ja linnaga tutvumine. Nüüd kus oleme endale elamise ja töö leidnud saame hakata ka rohkem lõbutsema ja ringi liikuma. Tahame sõita loodusesse kängurusid ja koaalasid vaatama. Jaanuaris tahame minna kindlasti Seaworld`i, Dreamworld`i, Movieworld`i, ja Wet & Wild`i. Hetkel on nende kohtade piletid väga kallid (ca 65$) aga Jaanuari lõpus lähevad need odavamaks. Hetkel on siin lihtsalt high season.
Kurb on ainult see, et veedame jõulud kodust eemal. Tahaks kodust hanepraadi ja verivorsti ning mulgikapsaid süüa. Perega koos olla ning lumes möllata. Aga nagu ma olen kuulnud on lumega pisut kehvad lood. Loodan siiski, et teil tulevad valged jõulud.
Meil siin tulevad soojad jõulud. Kraadiklaas näitab igapäev 25-30◦, erilist jõulutunnet ei ole :)

Kuu aega Ausis

Tänase seisuga oleme siin olnud juba kuu aega. Nädal Brisbane`s ja kolm nädalat Gold Coastil. Nädalavahetusel puhkasime ja käisime Labradori linnosa avalikus rannas, inimesed pidasid piknikut ning elav muusika mängis. See rand ei asu ookeani ääres, vaid kanali ääres, kus vesi oli kahtlaselt must, sest kaatrid ja jetid kihutasid ning keerasid põhja üles. Samas lapsed olid vees ja lõbutsesid. Korraga tuli kaldal asuvast mereandide poest välja üks mees 3 suure ämbriga ning hakkas pelikane toitma. Pelikane tuli kohale ligikaudu 100, mees toitis neid kalmaaride ja kaladega. Rahvas kogunes toitmist vaatama ja pildistama, lapsed ujusid pelikanidega koos vees, väga lõbus oli : )
Kaua me rannas ei päevitanud, kuna siinne päike ei ole nalja asi. Oleme avastanud enda kehadelt juba mõned sünnimärgid, mida enne ei olnud. Kuigi määrime ennast 30+ päikesekreemiga ei ole soovitav väga kaua päikese käes viibida. Kohalike vanade inimeste nahk ei ole kadestamist väärt, päris kurb on neid vaadata.
Laupäeval käisime Kariniga õhtul Surfersis (Gold Coasti pea linnaosa) ning saime Peetriga kokku. Kuulasime tema plaane tuleviku suhtes ning vaatasime ühe mehe ja koera etendust, mis oli väga lahe. Koer tegi igasuguseid trikke. Peeter oli ostnud lennupileti Tasmaaniasse ja läheb sinna ürgloodust ja põnevaid seiklusi otsima.
Surfersis kohtusime veel Majaši ja Mariga, ühed eesti noored, kes avavad Surfersis ehete poe. Olin nendega juba korra Brisbane`s kohtunud Aivo juures toimunud peol. Rääkisime nendega pisut juttu ning asusime kodu poole teele Kariniga. Juhtus aga see, et istusime vale bussi peale :)Alguses lootsime, et küll ringiga ikka kohale jõuame ja ei teinud sellest eriti välja, et kodu järjest kaugemale jäi. Lõpuks olime Gold Coasti teises otsas Helensvale`s täpsemalt rongijaamas. Pidime 45 min. uut bussi ootama, mis meid siis koju viis. Õppisime järgmisel päeval bussinumbrid pähe.
Pühapäeval pakkus üks türgi sõber abi ja viis meid pesumajja. Siin on sellised automaat pesumasinad, paned mündid sisse ja saad puhta pesu 30 min. pärast kätte. 2 masinatäit pesu 10$!

Pühapäeva õhtul helistati Kairile ühest Egiptuse teemalisest restoranist, kuhu ta oma CV viis, ning kutsuti õhtuks tööle. Tal läks õhtu kenasti, kliendid olid temaga väga rahul. Nüüd tal on juba kaks kohta, kus tööl käib. Meil Kariniga ei ole veel tööd, aga me otsime aktiivselt, enne jõule on vaja midagi leida.
Kui oleme kõik töö leidnud on plaanis lõpuks auto osta. Autot on siin hädasti vaja, päeval jalutades jääb mulje, et me oleme tänaval ainukesed, sest kohalikud sõidavad autodega kuna väljas on lihtsalt nii palav.
Viimased nädal aega on siin olnud kuuma laine. Kogu aeg on õhu puudus ja nahk on niiske. Öösiti lööb välku ja müristab. Sidney`s on suured tormid ja sajab golfi palli suuruseid rahe terasid. Keskmaal põleb Eesti suurune maatükk metsa. Vahva on!
Tervitused!

Lõpuks ometi hakkab korteri otsing vilja kandma...

Nüüdseks oleme Jazzi juures olnud juba pea nädala. See nädal on olnud päris hullumaja, kuna igapäev on olnud meie põhitegevuseks endale elamise otsimine, mis ei ole läinud just kõige libedamalt. Kuna on kõrghooaeg on kõik kohad rahvast täis ning vaba elamispinda tuleb tikutulega otsida. Oleme käinud läbi kõik kinnisvarabürood ning kõik lubavad helistada tagasi aga seda muidugi ei juhtu, nende suhtumine annab kõvasti soovida. Kui meil on maaklerid sellised, kes jooksevad kohe kohale, kui klient mõnda pinda näha soovib, siis siin on kõigil savi.
Tänaseks oleme otsustanud, et võtame ühe türgi mehe pakutud korteri vastu, mis asub kohas nimega Labrador. Korter on 2 magamistoaga, puhas ja korralik, kuid asub keskusest väljas. Meri on 500 m kaugusel ning samakaugel asub ka suur ostukeskus. Sinna korterisse jääme üheks kuuks, kuni 2.jaanuarini. Siis vaatame edasi, mis saab!

Räägin vahepeal lõbusamatest asjadest ka!
Jõulud on tulemas ka siin, lahe on vaadata, kuidas kuused ja muud kohalikud puud on juba ehitud suurte kingipakkidega ja valgusehetega. Kaubakeskustes saab koos päris jõuluvanaga (kelle nägu on küll kahtlaselt pruuniks päevitunud) pilti teha ja vana põlvele istuda. Inimesedki on juba jõulumeeleolus ning ostavad kingitusi kokku. Samas on surfarid vees ning naudivad laineid. Surfilaudade hinnad algavad kuskil 300$. Kaldalt vaadates tundub päris lahe sõita ka bodyboardiga.
Üks õhtu jalutasime Kairiga kodu poole ja 50 m enne kodu on meil üks hiiglaslik puu, ma ei tea mis selle puu nimi on aga terve puu on täis nahkhiiri, kes häälitsevad väga jubedalt. Kairi kartis nii jubedalt, et süda jäi peaaegu seisma. Endalgi tekkis hirm, sest me läksime puu alt läbi ja nad hakkasid peadekohal pikeerima. Nahkhiired ei ole siin sellised nagu meie harjunud nägema, vaid sama suured kui meie varesed.
Eile nägime kesklinnas umbes 30 cm suurust iguaani, kes vahtis meiega tõtt, tahtsime temaga koos pilti teha aga digikas oli kodus.
Inimesed on siin eriti sõbralikud ja abivalmid, tehakse tänaval juttu võhivõõraga ja pakutakse lahkelt abi, ainult kinnisvara sektor on kuidagi teistmoodi!
Käisime ükspäev koos oma türgi sõpradega kohalikus türgi restoranis ja vestlesime omanikuga tööst. Ta oli nõus Kairile tööd pakkuma 3 õhtuks nädalas, alustuseks hea seegi, kuni ta leiab endale täiskohaga töö. Tegemist on ühe türgi perekonnaga, kes peavad siin restorani, pereisa on restorani juhataja ja poeg on kelner-baarmen.
Nüüd kus Kairi hakkab nädalalõppudel seal tööl käima, pean ka mina endale tegevust leidma. Ehk õnnestub mul ka ennast kuskile baari või restorani tööle saada, aga eks paistab!


Paar sõna meie hetke elust!
Täna on esmaspäev, homse seisuga oleme ausis olnud 3 nädalat ning homme hommikul jõuab Karin siia, keda me juba pikki silmi ootame.
Nüüdseks oleme jõudnud leida endale ajutise elamise, Labradori linnaosas, sama millest eelpool juttu oli. Saime selle korteri 2 nädalaks, peale seda kolime loodetavasti oma unistuste koju. Koht mille me leidsime asub Broadbeachil, mis on 200 m ookeanist, ümbritsetuna kohvikute ja restoranidega. Läheduses 2 suurt kaubanduskeskust Oasis ja Pacific Fair ning kasiino. Koha nimi on Aruba Beach Resort, kus asub BBQ, bassein, spaa ja jõusaal. Isegi garaaz on olemas. Hetkel elavad seal 2 saksa noort, kes kolivad 18.dets sealt välja ning loodetavasti saame me sinna siis sisse kolida. See sõltub sellest, kas kinnisvarabüroo valib meid või kedagi teist. Täna hommikul viisime oma sooviavalduse ja muud dokumendid sisse. Hoidke pöialt meile ! Siin on selle üürimisega huvitav lugu, nimelt kasutatakse 100 punkti süsteemi, iga dokument mille esitad: pass, sünnitunnistus, palgatõend, soovitajad, eelmise üürikoha elektriarve jne, nende eest saad punkte. Kes kogub rohkem punkte, see saab korteri.

Broadbeachil elab ka meie hea sõber Jazz, kelle juures me nädala elasime. Jazz on meie siin oldud aja jooksul üks toredamaid inimesi üldse. Hästi südamlik ning lahkem inimene keda kohanud. Ta suhtus meisse nagu oma lastesse ja kiitis meid taevani. Kuna ta on siinse Türgi kommuuni president käib tal igapäev ca 15 külalist, kellega ka meie tuttavaks saime ning kes kohe meile oma abi pakkusid, korteri, töö või elamise leidmisel. Muidugi uurivad kõik, kust me pärit oleme ning millega Eestis tegeletakse ja kuidas ikka elu on seal pool maakera. Kahjuks arvavad ikka veel paljud, et Eesti kuulub Venemaa alla ning küsitakse kohe, kas me ka vene keelt räägime.
Jazzi suhtuvad kõik suure austusega, nagu „don`i”, kõik toovad talle väikseid kingitusi, juurviljade, pitsade jne näol, mis on meie arust väga armas. Õhtuti käivad sõpradega Türgi restoranis söömas ja öösiti kasiinos. Päris vahva elu on tal! Kui me saame selle korteri Broadbeachil, siis hakkame ka kindlasti üksteisel külas käima, tema kodu on meie lähedal.
Vahepeal oleme tutvunud siin veel mitme eestlasega. Annese, Eneli, Andrese ja Kaisaga. Samuti Ivo ja Mairega, kellel käisime külas ning kes serveerisid meile maitsva õhtusöögi.
Nemad ajavad siin juba oma äri ja plaanivad siia elama jääda. Oleme koos väljas istumas käinud ning üks õhtu käisime kalal. Mina sain ühe kala kätte ca 30 cm. Aga kuna rohkem kala ei saanud, siis lasksime selle ainukese lahti.
Nädalavahetusel saime veel Aivariga kokku, kes muidu elab Brisbane`s aga tuli siia paariks päevaks surfama. Tegime mõned õlled ning ajasime törts juttu.

Karin jõudis nüüd lõpuks kohale, käisime tal kenasti rongijaamas vastas, ning tegime talle kiire ringkäigu kuulsamates kohtades ning näitasime talle ookeani. Oz sõidutas meid ringi ning viis meid Jazzi juurde, kellega ka Karin tuttavaks sai. Kell 7 õhtul puges Karin magama, kuna ta oli üli väsinud lennust.
Järgmisel päeval saime me kokku Annese ja Eneliga kellega koos läksime kinno Heartbrake Kidi vaatama, saime tudengipiletid kõik 5$ nägu :) Film oli täitsa lahe.. soovitan.
Õhtul tulid Annes ja Eneli meile külla ja istusime ning muljetasime natuke meie hetke kodus.
Peeter helistas, et ta on Gold Coastil, tuli ujuma aga me ei saanud kokku kuna tal oli kiire vmt.
Peeter rääkis, et plaanib üksi Tasmaaniasse minna järgmine nädal, saart avastama, edu talle!
Meie järgmine ülesanne on Kariniga ennast kuskile tööle saada :) Täna käisime Milk Shake`i MacDonaldsis ostmas ja märkasime kuulutust, et ostitakse hakkajaid noori :) Homme kui aega on viime CV - sisse :) Teine võimalus on KFC restoran (pea sama nagu Mac!) :)
Peatse kohtumiseni!

Pidu pidu piiduu...

Pole natuke aega kirjutanud. Mida me siis vahepeal teinud oleme..
Eelmise nädala lõpus reedel käisime eestlaste suve algus peol Brisbane`s, täpsemalt Aivo juures. Peol oli kuskil 40 inimest ja neist ca 35 eestlast! Sõime – jõime, käisime saunas, yakuzis ja basseinis ennast jahutamas, väga lahe oli. Tutvusime erinevate inimestega, kes on siia Aussi elama kolinud, kes backpackerid, kes niisama turistid. Oli väga tore õhtu, tänud Aivole ja Triinule!
Järgmisel päeval toimus meie hostelis ka pidu „Indians & Cowboys”, millest me ei võtnud otseselt osa. Saksa turistid jõid ennast poolist täiesti purju ja mängisid igasugu vahvaid mänge. Päeval kolasime Kairiga linnapeal ringi ning külastasime poode.
Pühapäeval oli hostelis ühine õhtusöök ning piljardi mängimine ja pesu pesemine. Helistas veel Raul ja ütles, et tuleb järgmisel päeval Brisbane`i. Raul on see mees, kes pidi meiega koos alguses Aussi tulema, kuid lõpuks tuli üksi, kuna ta ei jõudnud meid ära oodata ning peab detsembriks tagasi kodus olema. Veetis Aussis ca 6 nädalat ja külastas Darwinit, Tasmaaniat, Sidneyt, Brisbane`i ja Gold Coasti.
Esmaspäeval saimegi linnas Rauliga kokku ning tegime väiksed õlled ja söögid ning kuulasime tema reisijutte!Ööseks tuli Raul meie hostelisse, õhtul piljardit mängides otsustasime, et järgmisel päeval lähme Brisbane`ist minema Gold Coasti! Siinkohal läksid meie teed Peetriga lahku, tema jäi Brisbane ning tööd otsime koos Sveniga.
Teisipäeva hommikul käisime Kairiga tööintervjuul sellises kohas nagu Pinnacle, tegu tööhõivebürooga. Tahtsime saada tööle mõnda restorani, baari, lounge või hoopis cateringi! Täitsime kohapeal 5 A4 lehekülge igast küsimusi toitlustuse kohta, mis ajas juhtme ikka korralikult kokku. Mina ootasin ainult intervjuud, aga ei! Lõpuks tuli välja, et nad on meiega väga rahul ja on meist huvitatud, kuid enne on vaja veel teha RSA (65$ toitlustuskoolitus?) ning mingi büroo enda kursus, mis maksab ka veel midagi ning toimub ainult teatud päevadel. Meile ei meeldinud selline teema ning tulime ära.
Samal õhtul istusime Brisbane`st rongile koos Rauliga ning sõitsime Gold Coasti! Rongipilet 11$, sõit kestis tund ja veerand!
Oz ( kohalik mees, keda tunneme läbi mu õe), kes meid juba pikki silmi GC ootas, tuli meile rongile vastu. Sõidutas meid Trekkersi hosteli, millest sai meie uus kodu.
Trekkers (Lonely Planeti soovitus, 5 tärni hostel) asub Southport`s ja on seljakotimeeste peatuskoht. Panime 4 päevaks endale öömaja kinni. Meil siin 3ne tuba, öö hind 28$. 4p 112$!
Esimene õhtu veetsime Oziga linnapeal ringi sõites ning käisime söömas ning vedelat leiba joomas! Järgmisel päeval põrutasime hommikul kohe peale hommikusööki linna peale ja ookeani äärde. Käisime ookeanis ujumas ning päevitasime, ilm oli vapustav +30 kraadi ja vesi ma pakun oli 23-24 kraadi ja hullud lained, milles oli lahe hüpata!
Järgmisel päeval saime kokku eestlastega, Erki ja Külliga, kellega me tutvusime reisi alguses ning veetsime Istanbulis päeva koos. Nemad jõudsid oma reisiga GC-sse ning õhtul saime nendega kokku ning käisime neil hotellis külas. Kuulasime nende reisijutte ning pajatasime enda omi! Täitsa vahva õhtu oli. Tervitused Erkile ja Küllile!
Neljapäeval käisime jälle ookeani ääres ning kohtasime veel kord Sveni ja Küllit ning käisime koos meile ühte korterit vaatamas, mis kahjuks küll ei sobinud meile, kuna oli täiesti sisustamata. Õhtuks tegime endale lambaprae, mis oli super hea, sest meil oli super kokk Raul! Lammast jätkus meile koguni 2 õhtuks! Nämma!


Reedel veetsime aega kohalikus ostukeskuses ning jalutasime linnapeal ringi. Terve linn on täis kohalike noori, kes peavad siin koolivaheaega ehk „Schoolies” Noored on lõbusas meeleolus, joogi ja droogi all, terve linn on politseinikke täis, kes üritust reguleerivad. Noori pidi olema ca 20000!
Selle nädalavahetusega peaks asi läbi saama ning linn maha rahunema! Hetkel on meil väike probleem omale elamise leidmisega, sest plaanime siia jääda ca 2-3 kuuks, aga nii lühikeseks ajaks ei taheta kortereid üürile anda. Miinimum on 6 kuud!
Lähipäevil peaks selguma, mis meist saab, homme kell 10 on meil sellest hostelist check out!
Hostel Trekkers, kus me peatume on päris omapärane koht. Siin elab kass nimega Megster, kes on 20 aastane ning tal pole saba, nimelt auto sõitis ta sabast üle. Omanik Glif oli esmapilgul päris ülbe aga Oz pani ta kohe paika ning nüüd ta käitub meiega juba kenasti! Naabriteks on meil rootslased, kes kaks ööd panid siin sellist pidu, et Kairi ei saanud magada ja oli väga tige ning lõpuks ma tõusin üles ja sõimasin ühe svensoni näo täis ning siis saabus vaikus!
Maja hoovis asub suur bassein, mida me külastame pea igapäev. Hommikusöök (piim ja helbed) on tasuta ning kohvi ja teed saab ka maja kulul!
Homme selgub, mis meist edasi saab!

Hommikul tegime oma Trekkersi hostelis check – out`i ning saatsime Rauli ära, ta nimelt sõitis Brisbane, et sealt edasi Eestisse lennata. Tema 6 nädalane puhkus sai läbi! Eile õhtul tegime koos veel ühise õhtusöögi, mõned joogid ning arutasime maailma asju! Kui sa Raul juhtud seda lugema, siis Kairi saadab sulle musid ja kallid.
Me nautisime sinu seltskonda väga!
Terve päev kulus omale elamise otsimise peale, Oz korjas hommikul meid Kairiga peale pluss veel Sami ja ühe Uus meremaa tüübi, kes otsivad ka endale uut elamist. Nad on nõus meiega elamist jagama. Esimene koht oli väga rahulikus ja rohelises piirkonnas aga liiga kaugel ookeanist ning linna südamest. Oleks meil auto või bike siis saaks veel mõelda sellise piirkonna peale, aga kui oled jalamees nagu me veel hetkel oleme, siis no way! Lõpuks tuli välja, et antud kohas alla 6 kuu ei anta üürile, meie sooviks siin olla kuskil 3 kuud võib olla natuke rohkem. Seega langes antud variant ära.
Järgmine koht, kuhu uudistama läksime, oli üks uus pilvelõhkuja, mille 24 korrusel asuv penthouse oli meile kõigile meele järgi, 3 magamistuba, 2 vannituba, suur rõdu ja vaade otse ookeanile ja sadamale, uskumatu aga tõsi! Hind kõigest 700 $ nädalas, mis tegelikult 4 peale ei olegi teab kui palju ja 5 peale veel vähem. Majas on oma suur bassein, jõusaal ja spa, mis on elanikele kasutamiseks, nii et trenni saaks teha igapäev.
Asukoht on Southport, mis on ca 3-4 km põhi kohast ehk Surfers Paradise`st. Selle kohaga on samuti vaja sõlmida 6 kuuline üürileping, mis on ainuke kehv külg kogu asja juures, sest Sam ja ta sõber tahavad ka 3 kuud siin linnas peatuda. Elame – näeme, meie Kairiga igatahes võtaksime kohe selle koha ära, sest 2 nädala pärast on Karin ka siin ning ta saaks ka sinna elama kolida. Koht on ikka väga lux! Kui vähegi võimalik plaanime sinna elama minna!
Kuna meil öömaja polnud võimalik absoluutselt kuskilt leida, sest kõik kohad olid neid scoolisi täis, siis peatume paar ööd hoopis ühe Ozi hea sõbra juures, kes on ka türklane ja hästi sõbralik muusik. Lisaks sellele on ta siinse türklaste kommuuni president ja Oz on selle sama kommuuni asutaja. Nii et meil on head suhted türklastega tänu neile!

Uue elu algus :)

Asudes teele Austraaliasse!


Otsustasin oma Eesti turvalise ja rahuliku elu vahetada seikluste rohke ning ettearvamatu vastu Austraalias. Olen heietanud sellest tulekust maailma kuklapoolele juba pikka aega ning eks paljud sõbrad on sellest "ma varsti lähen aussi elama" jutust juba pehmelt öelda väsinud :) Oma sugulase Raineri sünnipäeval Märtsi kuus otsustasin lõpuks siiski, et kas nüüd või mitte kunagi. Viimase tõuke sain oma sünnipäeval, kui Merili ja Gert otse Ausist minu sünnipäevale tulid :) Tervitused teile!
Kuna olin antud hetkel kinnisvara firmas tööl ja ootasin helgeid aegu, lükkus mu reisi mõte järjest edasi. Kevadel tuli Kairi koju ja lõpetas ülikoolis bakalaureuse ning mõtles, et oleks ju ka vahva Aussi tulla. Kuigi tal keerles peas veel mitu mõtet, kas minna tööle, edasi õppima või … Aussi :) Kuigi tema vanemad just kahekäega meie reisile mineku poolt ei olnud, usun, et me tegime siiski õige otsuse, et siia tulime! Tervitused siinkohal Kairi vanematele :) ja Kristile :)
Minu vanemad on juba pärast mu gümnaasiumi lõpetamist oodanud, et millal ma lähen ennast tuulutama :) ja neil on õigus olnud. Samas on päris raske seda nö esimest sammu astuda ja kõik pere, sõbrad, elu jne koju maha jätta ning ära sõita ja veel nii kaugele, kui seda on Austraalia.
Suvel juuli kuus võtsime aga teema ette ja tegime viisad ära, selleks ajaks tahtsid kampa lüüa ka Peeter ja Karin. Kui ma kevadel Peetriga tutvusin ja oma plaanist talle rääkisin oli ta kohe „käsi” ja tulija, Aussi reisimine olevat ta eluunistus juba ammu olnud! Peeter müüs oma tsikli maha, lõpetas oma töösuhted ja tegi viisa ära!
Mina tegin enda viisa juuli alguses ära ja sain kätte juuli keskel, kokku võttis nädala.

Kuidas viisa tegemine käib?

Ausi viisa tuleb teha läbi interneti, http://www.immi.cov.au/ aadressilt leiad ankeedi, mis tuleb ära täita. Tegu on Work and Holiday viisaga, mis annab õiguse Ausis töötada (ühe tööandja juures kuni 6 kuud) ja ringi reisida. Kokku kestab viisa 1 aasta, samas on võimalus saada ka teise aasta viisa, selleks on vaja töötada farmis mingi aja, ehk toetada Ausi agraar sektorit :) mida meil on plaanis ka teha.
Kui ankeet täidetud ja raha krediitkaardiga makstud (190 aud = ca 2000 eeki) tuleb välja printida kopsu röntgeni ankeet, millega minna kopsupilti tegema. Tallinnas on 2 kohta, kellel on õigus seda teha, 1 on Tõnismäe polikliinik, arst nimega Sirje Lintamm ja 2 koht on Narva mnt 7 asuv eraarsti keskus Karell. Tõnismäel Sirje juures maksab kopsupilt 378.- ja Karellis 710.-, seal on arstiks Jaak Tälli, kes on muuseas mu kunagise klassivenna Martin Tälli isa J. Meie valisime Tõnismäe polikliiniku, Peeter tegi oma kopsust pildi Karellis. Kaasa tuleb sinna võtta ka üks passipilt, mis läheb sellele ankeedile. Kopsupilti nõuab Auss sellepärast, et kardab tuberkuloosi haigeid.
Kopsupildi ja ankeedid saadab arst ise edasi Aussi ning viisa peaks kätte saama umbes nädalaga, aga võib ka kauem minna, nt Karinil läks pea 2 kuud! Viimasel ajal on Aussi tulijaid väga palju ja sellega seoses läheb kauem. Viisa saadetakse maili peale!

Lennupiletid!

Lennupileteid uurisime päris kaua ja põhjalikult. Hinnad on väga erinevad ja marsruudid samuti. Saab tulla nt: Tallinn-London-Dubai-Singapur-Brisbane, või Tallinn-Frankfurt-Abu dhabi-Singapur-Brisbane või Tallinn-Berliin-Düsseldorf-Bankok-Singapur-Brisbane jne. Meie valisime enda marsruudiks Tallinn-Riia-Istanbul-Dubai-Singapur-Brisbane ja edasi - tagasi piletid läksid meile maksma ca 17k. Mis on päris hea hind! Tegu on Emirates lennuliini pakkumisega. Emirates on mitmeid aastaid järjest pärjatud erinevate auhindadega tänu oma kõrgele kvaliteedile ja seda on nad väärt ka. Toidud on maitsvad ja valikus, joogid tasutaJ joo niipalju kui jõuad! Istmed võrreldes teiste lennufirmadega on ikka öö ja päev (loe: mugavad). Teenindus on tasemel ja stjuardessid ilusad, kokku räägib lennuki personal 8-9 keelt, kahjuks ei olnud Eesti keelt nende seas. Lennukis on igal reisijal oma televiisor, kust saab muusikat kuulata, filme vaadata, mänge mängida jne. Mängisin Pokerit ja rekord oli 150000 usd :) Tehke järgi!
Lennukid on suured Boeing 777-300 ja Airbus –id, mis võtavad ca 500 in pardale. Eraldi on First class ja Business class.
Tegime enne tulekut endale Skywardsi kaardid (www.skywards.com), millega kogume lennates boonuspunkte. Antud reisi edasi - tagasi piletitega teenime me kokku 18600 punkti, neid punkte saame kasutada soodustusteks järgmistel lendudel :)
Lennukites veetsime siia sõites kokku ca 25 h, mis oli ikka liig mis liig : )

Kindlustus!

Kindlustuste valik on päris lai, meie valisime QBE , mis on Aussi kohalik firma, nende pakkumine oli kõige parem. Valisime reisitõrke ja meditsiini kindlustuse pikkusega 7 kuud ning see läks maksma ca 1900 eeki. Soovitan firmat nimega Aadel Kindlustusmaaklerid, http://www.aadel.ee/. Maakler Ivo Bachmann. Tervitused Ivole :)

Ärasõit!

Ärasõit venis meil päris pikalt. Tüdrukutel venis viisa saamine 1,5 – 2 kuuni, Peeter otsustas mandlid enne sõitu ära lõigata ja silma operatsioonil käia jne jne.
Mina lahkusin Oktoobri alguses 1Partner Kinnisvarast (Tervitused väga vahvale ja sõbralikule 1P tiimile) http://www.1partner.ee/, kus ma töötasin 2006 a lõpust ja olin igati valmis minema aga tuli oodata teiste järgi ka ning kuu aega sisuliselt elasime Kairiga trennis käies ja vahel cateringi tehes: ) Olgugi, et vaba aega nagu oleks pidanud olema oli sellegi poolest väga kiire kogu aeg. Eriti kiireks läksid eelviimased päevad enne ärasõitu : )
Ja siis viimaks ometi jõudis kätte see kaua oodatud hetk 10.november ehk :) ÄRASÕIT :)
Eelviimasel õhtul oli meil väga tore istumine St.Patrickus koos oma sõpradega, keda kogunes suur hulk, mis tegi tuju eriti heaks :) Tänud teile kõigile!!! :)
Me saime viimasel ööl enne ärasõitu magada ca 2,5 h mis tegi viimase päeva päris raskeks, sest tegemisi oli veel oi oi kui palju :)
Õhtul kell 21.00 oli meil ärasõit Tallinna bussijaamast suunaga Riia poole, saatma tulid meid kallid sõbrad, mis oli väga armas, rahvast oli kokku 19 inimest. Tahtsime tegelikult Riiga lennukiga minna aga antud päeval ei sõitnud Tallinnast Riiga lennukit :(
Samas oli bussi sõit täitsa ok! Pileti hind oli 250 eeki ja sõit kestab 5 h. Kohale jõudes saime vihma ja karmi tuult Riia bussijaamas ning leidsime takso millega põrutasime Riia lennujaama, hind 10 latti (ca 250 eeki). Riia lennujaamas saime oodata ca 3,5 h ja siis läksime lennukile suunaga Istanbuli. Siinkohal olin ise juba päris zombi kuna Tallinn –Riia bussis ma ei maganud silmatäitki. Riia – Istanbuli lennul sai tukastada ca 1,5 h, sõit ise kestis 2,5 h ja AirBalticuga, mis on suhteliselt sarnane selliste tegijatega nagu EasyJet ja Ryanair, ehk siis säästukas. Pilet maksis Riiast – Istanbuli 780 eeki koos kõikide maksudega, süüa seal loomulikult tasuta ei saanud. Maandumine oli ka omapärane kogemus, tekkis tunne, et lennuk ja piloot olid eri meelt :) puudutasime maad ikka korraliku plärtsakaga.
Istanbulis oli meil aega ca 10 h ja me otsustasime linnaga tutvuma minna. Saime lennujaamas tuttavaks ühe toreda paariga, Külli ja Erkiga, kes samuti olid Emiratesega lendama tulnud. Nende marsruut oli Tallinn – Riia – Istanbul – Dubai – Maldiivid – Singapur – Auckland – Brisbane! Ja seda kõike plaanisid läbida 1 kuuga. Tervitusi neile!
Otsustasime siis nemad ka kampa kutsuda ja linna uudistama minna. Pidime tegema ka Türgi viisa 15$ et maale saada. Plaanisime oma pagasi hoidlasse panna aga seal küsiti koti hoidmise eest 15$ ja meie jaoks oli see kallis. Siis aga astus ligi üks türklane, kes oli kohalikust turismipunktist ning pakkus meile varianti, et võtame nende käest transfeeri linna ja tagasi mikrobussiga ning kotihoidmist ka ja seda kõike tühise 15 $ eest per face. Olime nõus!
Kesklinna sõit oli ka omaette kogemus, nimelt need türklased kiutavad nagu hullud, neid võiks võrrelda egiptlastega, 100 rauas koguaeg, kõik käigud lastakse 5 tuhande pöördeni ning pidevalt tekitatakse avarii ohtlikke olukordi. Juht oli ca 60 a papi, kes oli väga soliidne, noored pidid aga veel hullemad olema ja avariid pidid olema väga tavalised :)
Linn oli väga ilus, külastasime erinevaid vaatamisväärsusi, mosseesid jne, mis oli aga negatiivne siga külm tuul oli ja mul olid kambast kõige õhemad riided seljas, samad millega ma Tallinnast teele asudes külmetasin! Ja ca 8 h külmas olla ei olnud teps mitte vahva. Otsisime kesklinnas erinevaid bazaare ehk turgusid, aga kuna oli pühapäev siis olid need kõik suletud. Mina tahtsin kogu aeg kohvikutes istuda ja soojasid jooke tarbida aga teised linnas ringi joosta. Käisime ka Posporose väina vaatamas, kus oli jube palju laevu. Tänava peal kutsus üks sisse viskaja meid Türgi vaipu ostma, kuna meil oli jube külm, linn praktiliselt läbi kammitud ja 2,5 h aega siis otsustasime kutse vastu võtta!
Jäime lõpuks otsusega kõik väga rahule, meid viidi nimelt sooja poe ruumi, mis oli täis väga ilusaid Türgi vaipu. Meile tehti kohe kiirelt selgeks, kui mitme pistega noored tüdrukud neid valmistavad ning kui kaua selleks aega kulub (väidetavalt ühe keskmise suurusega vaiba valmimine võtab aega 2,5 aastat) ning siis asusime hinna juurde :) Vaipade hinnad algasid 700$ - … . Ilusamad ja suuremad maksid ikka kuskil 150000 – 200000 eeki. Samas olid vaibad tõesti väga ilusad ja põnevate mustritega. Meil jäi jutt igatahes nii, et kui siit Ausist tagasi tuleme lähme ostame endale ka :) Vähemalt saime 2h soojas olla ja tarka juttu kuulata ning teed juua :)
Lõpuks olles õhtul tagasi lennujaama jõudnud sama hullu kihutajaga (Peeter istus juhi kõrval ja oli ikka üsna vait :) ) asusime chek-in tegema ning lennukile minema.
Lennuk oli ikka võimas küll, väga ilusad stjuardessid, avar ja suur 3-4-3 istmed ca 500 kohta jne. Saime kolmekesi kõrvuti istuda. Suunaks oli Dubai, lennuaeg ca 5 h.
Lend läks kuidagi väga ruttu, sõime, jõime ja vaatasime filme. Korraks sai silma ka kinni panna, sest väsimus oli juba mega suur.
Dubaisse jõudsime kohaliku aja järgi kell 1 öösel. Emiratesel oli spetsiaalne kohvik kuhu reisijad said minna sööma ja olema aga meie ei läinud kuna just olime söönud ja 1 öösel ei olnud väga isu ka. Lennujaam oli jõhkralt suur, ca 10 korda suurem, kui meie kökats.
Istumiskoha leidmisega olid suured probleemid, rahvast oli ka seinast seina, moslemeid, indusid, neegreid, valgeid, kollaseid, ikka päris värviline seltskond. Päris lahedad olid mingid palverändurid, neid oli umbes sadakond, kes kandsid kõik valgeid kitleid, tundus, et neil ei olnud ühtegi muud asja, peale selle kitli. : )
Selleks ajaks oli uni ikka korralikult maad võtnud ning otsustasime magama jääda. Meil õnnestus pika potsimise peale 3 iste kohta leida ning proovisime siis magama jääda. Minul on selle magamisega ikka suured probleemid, kui ma ei saa horisontaalses asendis olla, ning pärast erinevaid asendeid proovides, leidsin, et moslemid olid teinud õige valiku põrandale magama jäädes. Tegin sama, magasin peaaegu ühe musta naise kaisus, tegelikult olid meil küll ainult jalad koos :) Targad rikkad Dubai rikkurid olid ettenägelikud ja terves lennujaamas oli maas pehme vaip :) Küllap Türgi vaip :)
Mina magasin ca 3 h nagu beebi, Peeter ja Kairi tukastasid ka aga keegi pidi meie varandust ka valvama, läpakas oli kotis ja kott pingi alla tõstetud ja enda vastas jne jne :)
Kui üles tõusin läksime Peetriga WC-sse ennast vähe pesema, mina võtsin särgi seljast ja pesin pea ära, eriti ei huvitanud mida teised arvasid, pea oli vaja puhtaks pesta :) mingi vend pesi seal jalgu ka :)
Hommikusööki saime lennujaamas ühes rootsi laua tüüpi restoranis. Tõmbasime seal kered täis ja väiksed kohvid ning oligi aeg uuesti lennukile minna ja suund Singapuri peale võtta.
Dubai – Singapur sõit kestis ca 6h, saime jälle korralikult süüa ja juua. Enamus ajast mängisin pokkerit :) Magada ei saanud, korra tukkusin.
Singapuri jõudes oli meie ajavahe juba täiega sassi löödud, olime Singapuri lennujaamas ca 40 min, lennuk koristati ära ja stjuardesse vahetati ning Singapurist tuli rahvast juurde, kuna järgmine peatus oli Brisbane ning ülejärgmine peatus Auckland!
Singapurist lennukile istudes saime jälle süüa, nö hommikusööki siis, aga selleks ajaks meie Kairiga magasime ning jäime sellest ilma. Singapur – Brisbane lennul meil vedas, sest saime kumbki 2 istet seega oli vähe mugavam magada, aga selleks ajaks olime me ka juba nii väsinud, et oleksime vist püsti ka magama jäänud :)
Singapur – Brisbane sõit kestis ka ca 6 h aga kuna me magasime, läks aeg ruttu ja üles ärgates olimegi juba Austraalia kohale jõudnud. Lennukis oli võimalik kaardipealt näha, kus me parajasti asume.
Ja siis lõpuks ometi jõudsime Brisbane`i :) :) :)
Vastu võttis meid päikesepaisteline ilm. Kuna Ausis on väga karmid reeglid, mida tohib ja mida mitte maale tuua, siis saime enne tolli minekut mitu õuna ja mandariini ära süüa :), mis aga kõige hullem, mul olid juustupulgad suures pagasis :) Täitsime sisinemisel vajaminevad paberid ära ning saime passikontrollist läbi, enne meid oli järjekorras umbes 400 kilit :) ei tea kust need lahti lasti! :)
Peetril tekkis passikontrollis väike probleem, nimelt tema tuttuus pass, ei mahtunud aussidele pähe (Peetril on punane euro liidu märgiga pass) ning ta kutsuti kõrvale :)
Mina läksin pagasit lindilt tooma ja juurde astus mees koerakesega, kes küsis veekord passi näha ja seda, et kas mul on toiduaineid kotis, vastasin et ei ole midagi, ainult arvuti, vaatas koti läbi ja veendus selles isegi, väike koer liputas saba ja sai maiust, olgugi, et mööda pani :). Saime suure koti kätte ja kukkusime juustupulkasid enne läbiotsimist hävitama :) Siinkohal tervitan kallist ema, kes pojakesele toidumoona pikale reisile kaasa pani :) !
Sõime siis paki pulki ära ja astusime kontrolli. Kontrollija leidis kohe minu kotist pähkleid ja mandleid ja rosinaid ja putru ja makarone ja muud head paremat.
Pähklitest ja rosinatest jäime ilma, kuivatatud aprikoosid jäid ja juust oli kõhus :)
Lõpuks ometi saime sellest kadalipust läbi ning astuda õigete meestena ja Kairi naisena Austraalia pinnale :)
Eesti aja järgi asusime teele laupäeva õhtul kell 9 ja kohale jõudime teisipäeva hommikul kell 9 :)
Lennujaamast oli võimalus valida, kas sõidame rongiga linna või kasutame mikrobussi, valisime viimase, kuna see oli mugavam ja isegi 1$ odavam, ehk 12$, meile sobis!
Olime Tallinnast bookinud endale Backpakersi hosteli nimega Yellow Submarine, ehk siis Kollane Allveelaev : ) Sõit sinna kestis ca 1h kuna viskasime veel paar inimest enne hotellidesse ära ja meie jäime viimaseks!

Kohale jõudes oli esimene asi mida me kuulsime, eesti keel :) Hostelisse sisse astudes tulid meile vastu väike Rebane, Magnus ja Merit :)! Neil oli heameel meid näha ja samuti meil neid! Rebane ja Magnus olid just ära minemas ühele saarele trippima ja pidid järgmine õhtu tagasi tulema.
Merit aga oli väga lahke ja armas ning aitas meid sisse kolida ning tegi kohe ekskursiooni. Maja ise on hipilik, seinad täis soditud, asjad vanavõitu ja katki aga olles tänaseks siin juba 4 päeva olnud on kuidagi ära harjunud. Üks asi millega veel harjunud ei ole on see, et meie majast 5 meetrit eemal sõidavad rongid mööda ja mitte üks kord päevasJ Lugesin korra, siis oli tunnis ca 7-8 rongi, pole paha. Tundub, et see sild mida mööda rongid üle jõe sõidavad on hiljem ehitatud, kui see maja kus me elame.
Meil on siin kolme voodiga tuba, 2 akent, ventilaator ja väike riidekapp. Meie Kairiga magame naril.
Hind on sellisel elamisel siin 155$ nädal! Koristatakse igapäev ja ükspäev käis prussakatõrje mees ka ning järgmisel päeval oli meil võimalus üht 3cm pikkust tüüpi kohata ka:)
Peale seda on Kairi hakanud ära kolimisest rääkima :) Huvitav küll miks:)???
Peale Rebase ja Magnuse elavad siin eestlastest Merit, Loore, Doris ja Sven. Poisid on reisinud Põhjast Darwinist autoga siis ja elanud siin nädalakese, kokku ca 2 kuud ausis. Magnus on olnud ca 11 kuud ausis. Tüdrukud on ca 2 kuud ja kogu aeg olnud Brisbaneis.
Peale kümne eestlase on siin hostelis veel hunnik sakslasi ja mõned prantslased ja inglased. Kõik võtavad elu väga chillilt, ei kiirusta kuskile ja teevad juhutöid.

Esimesed tegemised Brisbaneis!

Esimene päev läks meil kohaga tutvumiseks, käisime poes ja ostsime mõned toiduained ning kolasime niisama ringi natuke. Olime üli väsinud aga meil ei soovitatud magama minna vaid lükata natuke edasi, et magaksime ennast korralikult välja. Kella 5 õhtul pidasime vastu, siis läksime magama ning magasime järgmise hommiku kella 10-ni :)
Teine päev oli meil väga tegus! Hommikul peale söömist, läksime kohe linna ning käisime kohas, kus saab viisa passi, et sa oled kohale jõudnud siia. Seejärel tegime endale TFN (tax file nr) ehk siis nagu maksuametile andsime teada, et hakkame siin ka tööd tegema. Ja kolmas asi mida teha jõudsime oli kohalik pangakaart. Valisime Westpac panga, mis on ausi suurim ja vanim pank. Õhtul käisime veel toitu ostmas ning tegime väikse olemise kodus piljardit mängides ja eestlastega tutvudes ning nende seiklusi kuulates.
Kolmandal päeval tegime endale kohalikud telefoni numbrid Vodafones, eesti simpel sisuliselt, 29$ maksad ja rääkida saad 130$ eest. Kuu aega kehtib, kui ei räägi raha ära siis kustub lihtsalt. Minu kohalik nr on siin + 61449886346 kui keegi aussi satub, võib kindlasti ühendust võtta! Eesti nr on hetkel väljalülitatud!
Kolmandal päeval käisime linnas tööd otsimas ja paaris tööhõive büroos. Kuna meil cv-sid kaasas ei olnud, ei saanud neile kontakti sinna jätta. Õhtuks tegime Kairiga endale korralikud cv-d siin kutsuvad nad resume-ks ja nüüd oleme valmis kandideerima.
Õhtul kustus Merit meid oma tööle külla, ta töötab klubis Fridays baaridaamina. Saime veel ühe eestlasega tuttavaks nimelt Aivariga, kes on Andri sõber, kes on siin olnud 7 kuud! Aivar ja Magnus tulid ka meiega kaasa klubisse. Klubi oli paksult rahvast täis ja enamus alaealised britid ja muud turistid. Tegime mõned joogid ja vaatasime lihtsalt inimesi :) Kuna oli happy hour ja joogid maksid 3$ olid kõik väääga purjus. Üks kili neiu oksendas nt lillepotti :) Tulime koju 2 ajal! Öösel linnas käies on kõik kohad prussakaid täis sellised mahlased 3-5 cm poisid. Ja kohalikud ei soovita neid tappa, sest kui tapad lendavad munad laiali ja neid tekib kohe veel, mingi selline teema pidi olema. Kairi oli ikka täiesti shokis :)!!!