Töö otsingud!

Töö, töö!

Tuleb tunnistada, et ka siin maal tuleb ära elamiseks tööl käia :). Nii ka pidime meie Kariniga miski teenistuse endale leidma. Karin sai hetkel tööle ühte Itaalia restorani ettekandjaks ja seda läbi meie türgi sõprade jälle. Mind kutsuti eelmise nädala lõpus appi Türgi restorani, samasse kus Kairi juba tööl käis. Ja nii oligi eelmine neljapäev minu siin oldud aja esimene tööpäev. Läksime Kairiga koos õhtul tööle, kuna me elame päris kaugel teises linna otsas, võttis bussisõit 45 min aega. Tutvusin kõigi töötajatega, omanikku ja tema poega olin ma juba varem näinud ning ühte köögiabilist. Restoran mulle väga meeldib, väike ja kiire, kliendid on meeldivad ja hindavad teenindust kõrgelt. Töötasime kokku 3 päeva, neljapäev, reede ja laupäev. Õhtul kella 6 kuni 11ni. Siin avatakse paljud restoranid alles õhtul kella 5-6 ajal. Esimesel õhtul oli ca 120 klienti.
Reedel käisin koos Eneli ja Annesega piirkonnas nimega Goomera. Seal asub Gold Coasti suur laevatehas, kus siis hooldatakse ja ehitatakse laevu.
Annes kutsus mind tööle, laeva värvima ja poleerima. Olime hommikul enne 8 kohal ning ootasime millal omanik laeva kohale toob, et siis tõstetakse veest välja, pestakse, viiakse dokki ja siis saame meie hakata poleerima ja põhja värvima. (selline oli siis meie päeva eesmärk ning järjestus). Juhtus aga nii, et laeva omanik helistas ja teatas meile uudise, kütus sai otsa ja ta on meist mõne kilomeetri kaugusel.
Otsisime abi ja läksime ühe kaatriga siis meie laevale järgi, et ta slepis ära sadamasse vedada. Kohale jõudes ja laeva nähes olin kohe suhteliselt kindel, et meie seda laeva küll kuskile vedada ei jõua. Meil oli pisike 5m kaater, laev millest jutt käib oli aga 25m pikk. Ja nii oligi, proovisime küll sleppi võtta aga meie paat vandus alla. Läksime siis tagasi sadamasse ja tellisime puksiiri appi. Kell tiksus ja lõunapaiku jõudis laev puksiiri abil lõpuks sadamasse. Kella 2 päeval saime laeva lõpuks dokki ning hakata puhastama ning värvimiseks ette valmistama. Põhimõtteliselt kaotasime ühe päeva, kuna omanik ei taibanud laeva tankida ja selline elukas võtab kuskil 100 l kütust tunnis. Omanikul oli aga mõistust võtta sellele väiksele sõidule kaasa oma 100 aastane ema ja invaliidist isa kellel puudus üks jalg ning liikus ratastoolis. Mõned inimesed on siin kummalised.
Laupäeva hommikul saime hakata laeva puhastama ja värvima. Veendusin, et tegu on päris raske ning aega nõudva tööga. Värvisin laeva põhja 2h ja selle ajaga sain pool põhja värvitud. Laev on tõsiselt suur, 2 magamistoaga ja suure elutoaga, kapteni sillal olles tundsin, et sellisega võiks sõita küll.
Õhtuks pesin ennast värvist puhtaks tõmbasin viigipüksi ja valge särgi selga ja läksin restorani. Hunt Kriimsilma 9 ametit!
Pühapäeval käisime Annese ja Eneli uues korteris nö. soolaleival. Eneli oli meile maitsva õhtusöögi valmistanud ning veel parema magustoidu.
Korter asub neil Chevron Islandil ning aknast avaneb vaade Surfers Paradise pilvelõhkujatele.
Tööst veel niipalju, et küllaltki raske on leida siin paariks kolmeks kuuks head töökohta. Nädalalõppudel oleme me Kairiga Türgi restorani oodatud aga sellest ei piisa. Tahaks vähemalt 5 päeva nädalas ikka tööd teha. Meil on järgmise aasta alguseks juba suured plaanid tehtud nii et raha tuleb teenida. Nüüd kus tulevad jõulud on restoranides tööd vähem ja eks järgmise aasta alguski ole vaiksem. Siin on jõululaupäev 25.detsember.
Aastavahetust mõtlesime korra Sidneysse tähistama minna aga see on veel alles mõte.
Pilte oleme siin teinud üksjagu aga põhjus miks neid üles ei ole riputanud kuskile on interneti kiiruses. Raamatukogus on meil wifi mis on olenemata asukohast kogu aeg low, seega piltide üleslaadimine võtaks tunde aega. Pisut kannatust veel :)
Kerli küsis, kas ma olen rahul ja õnnelik, et siia nii kaugele tulin ning mis tunded mind valdavad. Vastaks et olen küll rahul ja õnnelik. Koht kus me hetkel oleme on väga lahe ja ilus, meile meeldib ookeani ääres jalutada, huvitavaid linde kohata (eriti nahkhiiri :)) jne. Inimesed on sõbralikud ja heatahtlikud. Oleme kohanud väga toredaid ja huvitavaid inimesi. Me ei osanud ette näha, et elamise leidmine nii keeruliseks kujuneb, kuid põhjus oli mitme erineva teguri kokkulangevuses. Kui ma enne arvasin, et kuskile välisriiki elamine minemine on lihtsalt minemise vaev ja asjad kulgevad sujuvalt ning vaevata siis tegelikult alati nii ei ole. Karinil oli selles suhtes väga lihtne, me olime elamise leidnud ning aitasime vajalikud dokumendid korda ajada, tema sai kohe tööd hakata otsima. Esimene kuu on siin läinud eriti kiiresti, kogu aeg on olnud palju tegemist, tööotsimine, elamise otsimine ja linnaga tutvumine. Nüüd kus oleme endale elamise ja töö leidnud saame hakata ka rohkem lõbutsema ja ringi liikuma. Tahame sõita loodusesse kängurusid ja koaalasid vaatama. Jaanuaris tahame minna kindlasti Seaworld`i, Dreamworld`i, Movieworld`i, ja Wet & Wild`i. Hetkel on nende kohtade piletid väga kallid (ca 65$) aga Jaanuari lõpus lähevad need odavamaks. Hetkel on siin lihtsalt high season.
Kurb on ainult see, et veedame jõulud kodust eemal. Tahaks kodust hanepraadi ja verivorsti ning mulgikapsaid süüa. Perega koos olla ning lumes möllata. Aga nagu ma olen kuulnud on lumega pisut kehvad lood. Loodan siiski, et teil tulevad valged jõulud.
Meil siin tulevad soojad jõulud. Kraadiklaas näitab igapäev 25-30◦, erilist jõulutunnet ei ole :)