Külastasime koos Kairi ja Johniga Burleigh heads`i eelmisel pühapäeval. See koht asub meist paarikümne kilomeetri kaugusel, lõunapool. Tegu väikese armsa linnakesega, mis asub ookeani ääres. Antud päeval oli seal just toimumas surfivõistlus, mida jälgisime. Ookean oli päris must, tänu tormile, mis mitu nädalat siin möllas. Kogu rand on sodi ja prahti täis ning vette ei kippunud. Külastasime mõningaid poode ning John sai endale ilusa kella hea hinnaga. Fossili kell ja maksis ainult 40 $!
Karin meiega kaasa ei tulnud kahjuks kuna tal oli tööpäev. Me läksime Kairiga õhtuks tööle.
John kellest räägin on meie uus korteri kaaslane. Ta on Sami (meie eelmine korterikaaslane, kes hetkel veel on meie juures aga on kohe kohe lahkumas) hea sõber ja nad õppisid ülikoolis koos.
John on väga lahe vend, mulle meeldib ta rohkem kui Sam, kuigi Sam on ka väga ok kutt. John elas ja töötas mägedes pikka aega, tal oli seal elamiseks väga lahe maja, 6 magamistoaga ning vapustava vaatega mägedele ning alla orgu. Ta oli seal giidiks ning viis seiklusradadele gruppe. Nüüd ta lõpetas selle ja tuli mägedest alla Gold Coasti.
Hetkel teeb siin kelnerina tööd aga tahab hakata kokaks. Ta on samuti nagu Sam türklane aga elu aeg elanud Saksamaal Bremenis!
Ta ostis siin endale hullult laheda auto Mercedes Benz 220 aastast 1964. Auto on valget värvi ja punase nahk sisuga, taga osa on „kalasaba”. Tüüp ostis selle 1600 $ eest Sidneyst ja sõitis sellega siia Coasti 3 päeva :) Keskmine kiirus kui meie sellega sõidame on 40-50 km/h, kõik inimesed vaatavad ja muigavad :) Talle sobib see auto nagu valatut.
Nädal on möödunud jälle nagu lennates, täiesti uskumatu, kui kiiresti aeg liigub.
Olen vahepeal paar korda ookeanis ujumas käinud, mõned korrad meie oma basseinis ning jakuzis ning jõusaalis käisime ka Samiga korra :) nii 30 min liigutasime ennast.
Mõned päevad tagasi helistas Peeter, kes ütles, et tuleb Tasmaaniast tagasi ning plaanib päeva Surfersis olla ning siis Sunshine Coasti sõita tööintervjuule ja küsis, kas me tahame kaasa minna. Meil oligi just järgmine päev vaba Kairiga ning olime selle võimaluse üle väga õnnelikud. Kahjuks Karin ei saanud meiega jälle kaasa tulla, kuna pidi õhtul tööl olema. L
.jpg)
Läksimegi siis Peetri ja Kairiga neljapäeva pärastlõunal Sunshine Coasti poole, sinna on meie juurest natuke üle 200 km. Asub meist mööda rannikut põhja poole. Peeter oli leidnud töökuulutuse, kus pakuti kalalaevale tööd. Sellest on Peeter unistanud juba ammu, et saada merele kalalaevale tööd. Kuna tööle võetakse näost näkku pidigi ta sinna kohale sõitma ning oma nägu neile näitama ning tingimustest rääkima.
Peetrist nii palju, et me ei tundnud poissi ära (positiivses mõttes) pärast Tasmaanias käiku! :)Peeter on suitsetamise maha jätnud, ropendab palju vähem, alkoholi tarbib ka mõõdukalt ning veel mõningad asjad. Ta olla Tasmaanias elu üle järgi mõelnud!.jpg)
Karin meiega kaasa ei tulnud kahjuks kuna tal oli tööpäev. Me läksime Kairiga õhtuks tööle.
John kellest räägin on meie uus korteri kaaslane. Ta on Sami (meie eelmine korterikaaslane, kes hetkel veel on meie juures aga on kohe kohe lahkumas) hea sõber ja nad õppisid ülikoolis koos.
John on väga lahe vend, mulle meeldib ta rohkem kui Sam, kuigi Sam on ka väga ok kutt. John elas ja töötas mägedes pikka aega, tal oli seal elamiseks väga lahe maja, 6 magamistoaga ning vapustava vaatega mägedele ning alla orgu. Ta oli seal giidiks ning viis seiklusradadele gruppe. Nüüd ta lõpetas selle ja tuli mägedest alla Gold Coasti.
Hetkel teeb siin kelnerina tööd aga tahab hakata kokaks. Ta on samuti nagu Sam türklane aga elu aeg elanud Saksamaal Bremenis!
Ta ostis siin endale hullult laheda auto Mercedes Benz 220 aastast 1964. Auto on valget värvi ja punase nahk sisuga, taga osa on „kalasaba”. Tüüp ostis selle 1600 $ eest Sidneyst ja sõitis sellega siia Coasti 3 päeva :) Keskmine kiirus kui meie sellega sõidame on 40-50 km/h, kõik inimesed vaatavad ja muigavad :) Talle sobib see auto nagu valatut.
Nädal on möödunud jälle nagu lennates, täiesti uskumatu, kui kiiresti aeg liigub.
Olen vahepeal paar korda ookeanis ujumas käinud, mõned korrad meie oma basseinis ning jakuzis ning jõusaalis käisime ka Samiga korra :) nii 30 min liigutasime ennast.
Mõned päevad tagasi helistas Peeter, kes ütles, et tuleb Tasmaaniast tagasi ning plaanib päeva Surfersis olla ning siis Sunshine Coasti sõita tööintervjuule ja küsis, kas me tahame kaasa minna. Meil oligi just järgmine päev vaba Kairiga ning olime selle võimaluse üle väga õnnelikud. Kahjuks Karin ei saanud meiega jälle kaasa tulla, kuna pidi õhtul tööl olema. L
Läksimegi siis Peetri ja Kairiga neljapäeva pärastlõunal Sunshine Coasti poole, sinna on meie juurest natuke üle 200 km. Asub meist mööda rannikut põhja poole. Peeter oli leidnud töökuulutuse, kus pakuti kalalaevale tööd. Sellest on Peeter unistanud juba ammu, et saada merele kalalaevale tööd. Kuna tööle võetakse näost näkku pidigi ta sinna kohale sõitma ning oma nägu neile näitama ning tingimustest rääkima.Peetrist nii palju, et me ei tundnud poissi ära (positiivses mõttes) pärast Tasmaanias käiku! :)Peeter on suitsetamise maha jätnud, ropendab palju vähem, alkoholi tarbib ka mõõdukalt ning veel mõningad asjad. Ta olla Tasmaanias elu üle järgi mõelnud!
Jõudsime siis peale 3h sõitu Sunshine Coastile. Ilus väike linnake, ütleks koha kohta. Leidsime selle kalalaeva kompanii üles ning Peeter läks intervjuule. Meie Kairiga läksime ringi jalutama ning kohvikud ja restorane uudistama kuna kõht oli tühjavõitu.
Istusime ühte kohta maha ning tellisime söögid joogid, kui juba Peeter helistas, et kus kokku saame.
Peetril olid positiivsed uudised, ta saigi meeskonda tööle. Tegu mitte väga suure kalalaevaga, kus meeskonnas 5 meest. Püük toimub mitte võrgu vaid põhjaõngedega, mida on kokku 25000 tükki. Püügipiirkond on kas Uus-Meremaa või siis rohkem Indoneesia pool. Oleneb saagist. Üks vahetus kestab 25 – 40 ! päeva, siis 2 nädalat vaba ja siis jälle 25 päeva merel. Päris karm ütleks selle kohta. Mehed pidid aga saama korralikult tasustatud kui on hea saak. Peeter oli igatahes üheaegselt närvis ja õnnelik :) Selle nädala lõpus on väljasõit ja siis 25 päeva vaikust, kui mitte rohkem.
Kolasime linnapeal pärast maitsvat mererooga veel natuke ringi, jalutasime korra ookeani ääres ning jõime jäätisekokteile ning asusimegi tagasi tulema.
Õhtu lõppes Majassi ja Mari juures, kelle juures Peeter ööbis. Olen neist noortest juba kirjutanud. Elavad Surfersis ja omavad eheteäri. Tähistasime Peetri töölesaamist ning unistuse täitumist.
Meiega liitus õhtul ka veel John ning siis tiksusime nende juures päis pikalt.
Ilmad on meil taas väga muutlikud, ühel hetkel sajab, siis jälle paistab päike jne. Õnneks on soe ja ei ole tormi enam.
Ootame põnevusega juba järgmist nädalat, kuna siis on meil 3 vaba päeva ning lähme väiksele tripile!
Istusime ühte kohta maha ning tellisime söögid joogid, kui juba Peeter helistas, et kus kokku saame.
Peetril olid positiivsed uudised, ta saigi meeskonda tööle. Tegu mitte väga suure kalalaevaga, kus meeskonnas 5 meest. Püük toimub mitte võrgu vaid põhjaõngedega, mida on kokku 25000 tükki. Püügipiirkond on kas Uus-Meremaa või siis rohkem Indoneesia pool. Oleneb saagist. Üks vahetus kestab 25 – 40 ! päeva, siis 2 nädalat vaba ja siis jälle 25 päeva merel. Päris karm ütleks selle kohta. Mehed pidid aga saama korralikult tasustatud kui on hea saak. Peeter oli igatahes üheaegselt närvis ja õnnelik :) Selle nädala lõpus on väljasõit ja siis 25 päeva vaikust, kui mitte rohkem.
Kolasime linnapeal pärast maitsvat mererooga veel natuke ringi, jalutasime korra ookeani ääres ning jõime jäätisekokteile ning asusimegi tagasi tulema.
Õhtu lõppes Majassi ja Mari juures, kelle juures Peeter ööbis. Olen neist noortest juba kirjutanud. Elavad Surfersis ja omavad eheteäri. Tähistasime Peetri töölesaamist ning unistuse täitumist.
Meiega liitus õhtul ka veel John ning siis tiksusime nende juures päis pikalt.
Ilmad on meil taas väga muutlikud, ühel hetkel sajab, siis jälle paistab päike jne. Õnneks on soe ja ei ole tormi enam.
Ootame põnevusega juba järgmist nädalat, kuna siis on meil 3 vaba päeva ning lähme väiksele tripile!
No comments:
Post a Comment